Kuigi euroala ja Eesti majandusnäitajad jäävad sel aastal tagasihoidlikuks, on järgmiseks aastaks majanduskasvu väljavaated paranenud. Müller tõi välja, et inflatsioonitempo on aeglustunud, seda peamiselt tänu maailmaturu energiahindade langusele ja keskpanga rahapoliitika meetmetele, mis lähenevad nüüd inflatsioonieesmärgile, kahele protsendile SKTst. See omakorda tähendab, et lisaintressimäärade tõus ei pruugi enam vajalik olla.
Müller märkis, et Eesti majandus koges mullu ELis suurimat langust, peamiselt Ukraina konflikti mõjude, ebasoodsa ekspordituru ning kiire palgakulude kasvu tõttu. Eesti Panga statistika järgi kukkus Eesti majandus mullu 3,5 protsenti ja käesolevaks aastaks prognoosib pank 0,4-protsendilist majanduse kukkumist.