:format(webp)/nginx/o/2023/12/15/15781768t1h30cc.jpg)
Kuigi majanduse olukord nii Eestis kui euroalal püsib jätkuvalt nõrk, on eeldused majanduskasvuks olemas ja positiivset majanduskasvu võib oodata tuleval aastal, ütles Eesti Panga president Madis Müller Eesti Tööandjate Keskliidu majanduskonverentsil «Tuulelohe lend 2024».
Kuigi euroala ja Eesti majandusnäitajad jäävad sel aastal tagasihoidlikuks, on järgmiseks aastaks majanduskasvu väljavaated paranenud. Müller tõi välja, et inflatsioonitempo on aeglustunud, seda peamiselt tänu maailmaturu energiahindade langusele ja keskpanga rahapoliitika meetmetele, mis lähenevad nüüd inflatsioonieesmärgile, kahele protsendile SKTst. See omakorda tähendab, et lisaintressimäärade tõus ei pruugi enam vajalik olla.
Müller märkis, et Eesti majandus koges mullu ELis suurimat langust, peamiselt Ukraina konflikti mõjude, ebasoodsa ekspordituru ning kiire palgakulude kasvu tõttu. Eesti Panga statistika järgi kukkus Eesti majandus mullu 3,5 protsenti ja käesolevaks aastaks prognoosib pank 0,4-protsendilist majanduse kukkumist.
Vaatamata sellele on majanduskasvu väljavaated paranenud, kuna ettevõtted on kohanenud, leidnud uusi turge ja alternatiive katkenud tarneahelatele. Energiahinnad on stabiliseerunud ja sisendhindade kättesaadavus paraneb.
Tööturg on püsinud tugev ja sissetulekud kasvavad, toetades tarbimist, mis on aeglase inflatsiooni taustal taastunud. Sestap prognoosib pank järgmiseks aastaks 3,2 ja 2026. aastaks samuti 3,2 protsendi suurust majanduskasvu.
Mülleri sõnul sõltub Eesti majanduse lühiajaline väljavaade peamiselt ekspordipartnerite olukorrast ning Eesti ettevõtete võimest kohanduda ja leida uusi turge. Ta rõhutas ka ettevõtlust soodustava majanduskeskkonna olulisust, mida poliitikakujundajad peavad jätkuvalt toetama.