Uus seaduseplaan: Eestis võidakse keelata sadadel inimestel ettevõtte loomine

Ettevõtte asutamine e-äriregistris on muutunud ehk liigagi mugavaks. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis tegutseb rida nii-öelda pättettevõtteid, kes raskuste tekkides jätavad firma võlgade ja vihaste klientidega maha ja loovad uue osaühingu, et samas vaimus jätkata. Justiitsministeerium tahab sellele lõpu teha.

Tahtlikult kliente ja äripartnereid petnud ettevõtjatele saab küll seada ärikeelu, kuid seda võimalust kasutatakse üliharva.

Iseenesest ei ole muidugi midagi ebaseaduslikku selles, kui äriühingu majandustegevus ebaõnnestub. Ent kui maksejõuetus on tahtlikult põhjustatud või on suisa kelmusega hakkama saadud, tuleb kanda kriminaalkaristust.

«Kui ettevõtja kuriteos süüdi mõistetakse, on võimalik talle mõista nii koos vangistusega kui ka eraldi rahaline karistus,» tutvustas justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Elisabet Mast võimalusi, kuidas kuritahtlikke pankrotimeistreid praegu nuhelda saab. «Lisaks on võimalik kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine ehk teatud juhtudel on võimalik konfiskeerida ka see vara, mis otsuse tegemise ajal kuulub juba kolmandale isikule. Samuti on teatud kuritegude eest võimalik lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani.» Selliseks kuriteoks on muu hulgas kelmus.

Ent läinud sügisel saatis ministeerium avalikule kooskõlastusele uus eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Selles pakuti välja võimalusi, kuidas karistada neid ettevõtjaid, kelle jaoks pankrotti lastud ettevõtte varemeile uue loomine ongi ärimudeli osa. Millised ettepanekud seadusesse vormuvad, pole veel teada.

Justiitsministeerium tõi eelnõu väljatöötamiskavatsuses välja, et igal aastal asutatakse Eestis 20 000 – 25 000 uut äriühingut. «Paraku ei täida suur osa neist riigi ees kohustusi. Viimastel aastatel on täheldatud tendentsi asutada osaühing, jätta teadlikult äriühingu kohustused /.../ täitmata ning lasta registripidajal viia läbi äriühingu kustutamisemenetlus, asutada samal ajal uus osaühing ja jätkata oma tegevusega,» nenditi dokumendis. «Sama mudelit kasutatakse korduvalt. Praeguse regulatsiooni raames on lihtne osaühingute n-ö sariasutamise ja sarihülgamise mudelit kasutades tegutseda sisuliselt piiramatult ilma riigi eest ühtegi kohustust täitmata.»

Selge skeemitamine

Ministeerium viitas maksu- ja tolliameti andmetele, mille järgi oli 2022. aasta 3. jaanuaril Eestis 1158 inimest, kellel oli maksuvõlg vähemalt kolmes äriühingus. Nende äriühinguid oli kokku 4245 ja nende võlakoorem nii teiste ettevõtjate kui ka riigi ees küündis üle 69 miljoni euro. Viie suurima eelkirjeldatud skeemi kasutava saririkkuja nimel oli registreeritud 188 võlgades ettevõtet kogukahjuga 5,5 miljonit eurot.

Tehniliselt on karistused sellistele ettevõtjatele olemas, aga praktikas neid eriti ei näe: ärikeelde oli läinud aasta novembriks seatud 196, ettevõtluskeelde aga kõigest kaks.

Seepärast tegi justiitsministeerium kaks ettepanekut. Esimene: seada firma asutamiseks uus tingimus. «Olukorra lahendamiseks võiks ette näha täiendava asutamise piirangu, mida kontrollib äriregistri pidaja (Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabid),» pakkus ministeerium. «Piirang seisneks selles, et korduvate rikkumiste korral (eeskätt majandusaasta aruande esitamata jätmine, aga ka teised võimalikud probleemid, nagu kontakteerumisraskus, juhatuseta ühingute arv, registripidaja algatatud kustutamiste arv vms) ei ole võimalik uut äriühingut asutada.»

Teine ettepanek: majandustegevuse keeld. «Teise alternatiivina kaalutakse võimalusi kasutada probleemi lahendamiseks kehtivas õiguses ette nähtud majandustegevuse keeldu, mille peamine eesmärk on ausa ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi kaitse tagamine.»

Haruldane üksmeel

Väljatöötamiskavatsust kommenteerisid rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Viimane eelistaks esimest varianti. «Esmalt peame oluliseks välja tuua, et mõlema variandi puhul tuleks seada menetleja kaalutlusõigusele väga selged ja konkreetsed piirid ning tingimused, millistel juhtudel võib registreerimisest keelduda või majandustegevust keelata,» kirjutas majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200). «Vastasel juhul jääb menetlejale liiga lai kaalutlusõigus, ettevõtjatel puudub sätte osas selgus ja ettenähtavus, võib tekkida palju vaidlusi ning ühingu registreerimise protsess võib venida asjatult pikaks. Ettevõtjate vaatest on sellise piiritlemata meetme proportsionaalsus kaheldav.»

Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) pooldas samuti esimest varianti. «Toetame võimalust anda registripidajale täiendav õiguslik alus keelduda äriühingu registrisse kandmisest või osaühingus osa omandamisest, kui viimase kahe või kolme aasta jooksul on uut äriühingut asutada soovivale isikule kuuluval või tema juhtimisel oleval vähemalt kahel äriühingul esinevad puudused,» kirjutas Võrklaev erakonnakaaslasele, justiitsminister Kalle Laanetile.

Võrklaev tegi veel ka ise ühe ettepaneku: «Ühtlasi teeme ettepaneku lisada registrisse kandmise keeldumise aluste hulka maksuvõla olemasolu ehk kui ettevõtjal esineb maksuvõlg, siis ei saa ta uut äriühingut asutada. Leiame, et see võib samuti aidata väljatöötamise kavatsuses sõnastatud eesmärki saavutada.»