Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/04/04/1041286t1h9b16.jpg)
Eesti avaliku sektori tase e-teenuste loomisel on viimaste aastatega teiste riikidega võrreldes pidevalt vähenenud ning infotehnoloogia kasutamisel ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmisel jääme tipptegijatest kaugele maha, kirjutab Elioni teenuste ja toodete arendusjuht Enn Saar tänavusele Maailma Majandusfoorumi IT-raportile tuginedes.
Kas Sulle meeldib saada tagasisidelt oma sõpradelt ja töökaaslastelt? Loomulikult meeldib, kui vaid see, mida meie kohta öeldakse on positiivne ja näitab meid heas valguses. Aga tagasiside, mis näitab meile kätte meie nõrgad kohad?
Edetabelid, analüüsid ja auditid on ju iseenesest samuti tagasiside ettevõttele ja riigile. Tagasiside, mida annab sõltumatu osapool, kes võrdleb Sinu ettevõtet või miks mitte ka riigi majandust teiste sarnaste ettevõtete või riikidega.
Pahatihti piirdume me edetabeleid lugedes sellega, et vaatame kärmelt, mitmendal kohal on Eesti – olles endaga rahul kui koht on kõrge. Edetabeli madala koha korral suudame aga leida kümneid põhjuseid, miks antud pingerida ei peaks tõsiselt võtma. Minu arvates on nüüd küll käes viimane aeg, et jätta edetabeli kohtade lugemine ja keskenduda küsimustele: «Kas me oleme aasta-aastalt arenenud ja paremaid tulemusi saavutanud?» ning «Mida peame oma tegutsemises muutma, et veelgi paremaid tulemusi saavuta?».
Igal aastal koostab Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum ehk WEF) ülemaailmset infotehnoloogia raportit, kuhu on kaasatud 142 riiki. Tõttöelda koostatakse maailmas erinevaid riikide edetabeleid ju praktiliselt iga päev. Maailma Majandusfoorumi poolt koostatav Network Readiness Indeks (NRI) on aga kõige põhjalikum ja järjepidevam. Juba üheteistkümnendat aastat korraldatav uuring keskendub sellele, et uurida kuidas erinevad riigid infotehnoloogiat oma konkurentsivõime ja elanike heaolu tõstmiseks kasutavad.
Antud põhjalik uuring võtab kokku maailmas tunnustatud IT alased uuringud ja edetabelid ning annab nende põhjal hinnangu kuidas üks või teine riik on infotehnoloogia abil suutnud oma majanduse konkurentsivõimet tõsta.
Millist tagasisidet siis antud uuring tänavu Eestile annab?
Esimese asjana torkab uuringus silma, et Eesti avaliku sektori tase e-teenuste loomisel on viimaste aastatega, võrreldes teiste riikidega, järjepidevalt kahanenud. Kahanenud ei ole mitte e-teenuste arv, vaid IT valdkonna prioriteet riigi tasandil ja IT roll valitsuse prioriteetides.
Interneti kasutuse poolest ettevõtluses oleme uhkelt maailmas esirinnas. Samas aga infotehnoloogia kasutamisel ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmisel jääme kaugele maha tipptegijatest. Antud signaali tuleks võtta väga tõsiselt, sest suurem osa Eesti ettevõtteid seisab otseselt või kaudselt vastamisi globaalse konkurentsiga, kus otsitakse igapäevaselt võimalusi uue tehnoloogi kasutuselevõtuga suurendada oma konkurentsivõimet võrreldes teiste konkurentidega maailmas.
Uuringus toodud näitajad Eesti haridussüsteemi kohta tekitavad muret päris mitmes kohas. Maailma Majandusfoorumi hinnangul Eesti äriettevõtete töötajate järjepideva koolitamise tase tublisti alla arenenud riikide keskmise. Teisisõnu ei investeeri Eesti tööandjad piisavalt oma töötajate teadmiste ja kogemuste kasvatamisse. Sama pilti näitavad meile tegelikult ka elukestvaõppe uuringud võrdlustes teiste edukate riikidega. Haridussüsteemi ja Eesti ärikoolide kvaliteet on meil samuti märkimisväärselt allpool arenenud majandusega riikide taset.
Peab tunnistama, et uuringus toodud hinnangud Eesti telekommunikatsioonituru hetkeolukorrale on vasturääkivad. Ühelt poolt on Eestit hinnatud kui kõige karmima konkurentsiga riiki telekommunikatsiooni valdkonnas. Teisalt aga hinnatakse meie sideteenuste hindasid kallimaks kui põhjanaabrite omad. Kes on puutunud kokku põhjanaabrite sideteenuste hindadega teavad kindlasti kommenteerida, et Eesti turul pakutavad sideteenuste hinnad on jätkuvalt madalamad võrreldes naabrite omadega.
Kokkuvõttes võib ju Maailma Majandusfoorumi tagasiside põhjal öelda, et pole hullu midagi – Eesti on IT valdkonna kõrgliigas. Kasutame IT’d aktiivselt nii avalikus sektoris, ettevõtluses kui ka kodudes. Küsimus on aga selles, kas me oleme rahul hetkeolukorraga või oleme võimelised palju enamat infotehnoloogiast välja võtma, et saada üha paremini hakkama pidevalt muutuva majanduskeskkonnaga?! Aeg on hakata kuulama tagasisidet ja anda aus hinnang Eesti IT olukorrale.
Ma arvan, et järgmine hüpe tehnoloogia nutikaks kasutamiseks vajab läbimõeldud plaani, mis luuakse ettevõtjate, avaliku ja teiste osapoolte ühises töös. Olemasolev «Infoühiskonna arengukava 2009-2013» on oma töö tublisti ära teinud ja me võime ta pensionile saata. Täna vajame me kiiresti Eesti infoühiskonna visiooni ja strateegiat aastani 2020.