:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2024/03/11/15939630t1h1d9b.jpg)
Relvade import Euroopa riikidesse on kümnendiga kahekordistunud, kusjuures ülekaalukalt suurim tarnija on USA. Samas Venemaa positsioon maailma relvaturul on alates 2014. aastast oluliselt nõrgenenud.
Venemaa relvaeksport on viimastel aastatel võrreldes perioodiga 2014–2018 vähenenud enam kui poole võrra, 53 protsenti. Samal ajal kasvas USA eksport 17 protsenti. USA osakaal maailma relvakaubanduses on tõusnud 42 protsendini ning nad müüvad relvi kokku 107 riiki, selgub Stockholmi rahu-uuringute instituudi Sipri raportist.
Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa riikide osatähtsus kogu maailma relvaekspordis tõusis perioodil 2019–2023 kokku 72 protsendini. Varasemal viiel aastal oli see 62 protsenti.
Esimest korda on Venemaa langenud Sipri andmetel USA ja Prantsusmaa järel maailma suuruselt kolmandaks relvaeksportijaks. Kui 2019. aastal eksportis Venemaa relvi 31 riiki, siis eelmisel aastal oli neid jäänud vaid 12. Aasia ja Okeaania riikidesse liikus aastatel 2019–2023 Venemaa relvadest 68 protsenti, Indiasse 34 protsenti ja Hiinasse 21 protsenti.
Euroopa riigid on pärast 2014. aastat oma relvaimpordi peaaegu kahekordistanud (+94 protsenti). Aastatel 2019–2023 pärines 55 protsenti Euroopa relvaimpordist Ameerika Ühendriikidest. Osakaal kasvas selgelt võrreldes aastatega 2014–2018, mil USA tarned moodustasid 35 protsenti.
Euroopa NATO riikide otsuseid USAst relvi importida mõjutab palju tegureid, sealhulgas vajadus säilitada Atlandi-ülesed suhted ning tehnilised, sõjalised ja kuludega seotud aspektid. «Kui Atlandi-ülesed suhted lähiaastatel muutuvad, võivad muutuda ka Euroopa riikide hankeotsused,» märkis Sipri direktor Dan Smith pressiteates.
Euroopa suurim relvade ostja oli aastatel 2019–2023 kahtlemata Ukraina, kes on alates 2022. aastast saanud relvi vähemalt 30 riigist.
Suurimad ekspordivood läksid aga Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidesse, mille hulgas on üheksa maailma kümnest suurimast relvaostjast. Suurim importija oli India, kes on muu hulgas soetanud Prantsuse hävitajaid. India suurimad relvaostud tulid aga siiski endiselt Venemaalt.
Kokku on rahvusvahelise relvakaubanduse käive langenud kümne aastaga 3,3 protsenti.