Mertsina: lõviosa ekspordi vähenemisest tuli Põhjamaadest
11. märts 2024, 13:11
/nginx/o/2022/07/06/14675965t1hc558.jpg)
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et jaanuaris vähenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 11 protsenti, kusjuures näitaja on kukkunud järjest juba 15 kuud. 60 protsenti ekspordi vähenemisest tuli Põhjamaadest.
«Kuigi langus tasapisi taandub, liigub eksporditud kaupade väärtus jätkuvalt allapoole ja see on jõudnud juba kolme aasta taguse tasemeni. Juba eelmise aasta alguses kukkus kaupade eksport allapoole pikaajalist kasvutrendi,» osutas ökonomist.
Ta tõi välja, et kui eelmisel aastal kokku tuli ekspordilangusest ligi pool mineraalsete õlide väljeveo vähenemisest, andsid selle aasta jaanuaris poole ekspordi langusest hoopis puittooted ja kokkupandavad ehitised. «Suure mõjuga oli ka raua ja terase ning nendest valmistatud toodete, ehitusmaterjalide, elektriseadmete ja teravilja väljaveo vähenemine. Seega oli jaanuaris ekspordilanguse taga paljuski ehituse ja kinnisvarasektori nõrk nõudlus,» selgitas Mertsina.
«Põhjamaad andsid eelmisel aastal vaid viiendiku Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest, kuid jaanuariks oli see tõusnud lausa 60 protsendini, sealhulgas Rootsi suunalt tuli ligi kolmandik ja Soome suunalt ligi viiendik ekspordilangusest. Ligi veerand ekspordi vähenemisest tuli veel Hollandist. Eksporti Soome ja Rootsi mõjutas oluliselt sealsete ehitusmahtude vähenemine. Ainuüksi puittoodetest, ehitusmaterjalidest ja kokkupandavatest ehitistest tuli 71 protsenti Soome- ja 67 protsenti Rootsi-suunalisest ekspordilangusest. Hollandisse veeti aga vähem mineraalseid õlisid,» loetles ökonomist.
Põhjamaadest on tema sõnul ehitusmahud kukkunud enim just Soomes ja Rootsis, kusjuures Soomes süvenes ehitusmahu langus eelmise aasta viimastel kuudel. Samuti on nende riikide ehituse kindlustunne jätkuvalt väga nõrk. Ta selgitas, et intressimäärade oodatav langetamine hakkab ehitussektori kindlustunnet ja nõudlust tõenäoliselt küll parandama, kuid selle mõju avaldub majandusaktiivsusele alles mõningase viitega. Nii jääb Soome ja Rootsi ehitussektori nõudlus lähiajal tõenäoliselt nõrgaks, millel on kahjulik mõju ka Eesti kaupade ekspordile, vähemalt lähiajal.
«Eesti ekspordisektori väljavaateid teeb keerulisemaks ka protektsionismi suurenemine maailmaturul ja paljude riikide jõuline ettevõtete subsideerimine, sealhulgas Euroopas. Suurem turukaitse pidurdab maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti. Riikide ja nende majandustegevuse üha suurem killustumine geopoliitiliste huvide järgi halvendab samuti kaupade ekspordi väljavaadet,» tõdes Swedbanki peaökonomist.
Kui vaadata Eesti suuremate eksporditurgude majanduskasvu prognoose selleks aastaks, peaksid need Mertsina ootuse järgi eelmise aastaga võrreldes küll veidi paremad tulema, kuid Põhjamaade ehitussektori nõrk nõudlus võib tema hinnangul siiski Eesti ekspordi taastumist pidurdada.
Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11 protsenti ja import 13 protsenti. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.