/nginx/o/2012/04/04/1041026t1he807.jpg)
Euroopa Liidu süsinikuturul kukuvad hinnad kivina. Seetõttu kogunevad keskkonnaministrid kriisikoosolekule, et raskustes skeemi tulevikku arutada.
Süsinikuhindade kollaps kutsub ministrid kriisikoosolekule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi praeguse eesistuja Taani kliimaminister Martin Lidegaard ütles Financial Timesile, et mitteametlik koosviibimine leiab aset 19. aprillil Taanis, eesmärgiga «avatult ja ausalt arutada», mis maailma suurimast heitgaasidega kauplemise skeemist saama hakkab.
Viimase 12 kuuga on süsinikuhinnad kukkunud enam kui 60 protsenti. Sel esmaspäeval sai püstitatud ka uus madalusrekord: 6,14 eurot tonn.
7-aastast skeemi vaevavad süsinikupunktide küllus ning euroala võlakriis.
Lidegaardi sõnutsi on arutusel kolm päästeteed.
Esimene oleks tõmmata ülepakkumise vältimiseks turult ära kuni 1,4 miljardi euro väärtuses süsinikupunkte. Analüütikute hinnangul võiks selline samm tõsta hindu ajavahemikuga 2013-2020 keskmiselt 20 euro peale tonnist.
Teine variant oleks nõuda alates aastast 2020 karmimaid heitgaaside kärpimise eesmärke.
Suured kivisöetarbijad nagu Poola on nende ettepanekute suhtes ettevaatlikud.
Kolmas võimalus oleks seada süsinikupunktidele alamhind – sarnaselt Suurbritannias hiljuti astutud sammule.
«Ma ei tahaks ühtegi neist versioonidest esile tõsta,» ütles Lidegaard.
«Ma tahan lihtsalt teada, kas meil on liikmesriikide meelest probleem või ei ole. Ja et kui on, mida me siis ette võtame.»
ELi süsinikuskeem kohustab tuhandeid tehaseid ja vabrikuid täitma teatud emissioonikvoote. Kui neist üle minnakse, võib osta punkte neilt, kes saastavad vähem ja kel tekib «varu».
Praegune punktide hind on tugevasti alla ametnike ootuste, kui nad skeemi välja mõtlesid ja lootsid, et julgustavad sellega investeeringuid keskkondlikult puhtamasse tehnoloogiasse.
Copyright The Financial Times Limited 2012