Hinnatõusude taga on valitsus ja üks must hobune

Värske köögivilja hind odavnes aastaga ligi 14 protsenti, teatas statistikaamet. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Eesti hinnad jäid veeb­rua­ris keskmiselt samale tase­mele kui jaanuaris, aga salamisi tegi hulk kaupu hinnahüppe ja analüütikud arvavad, et rahvas peab lähiajal raha­kotirauad veelgi enam avama.

Statistikaamet teatas rõõmusõnumi: võrreldes jaanuariga hinnad veebruaris justkui ei tõusnudki ja inflatsioon sai piiri ette. Võrreldes aasta varasemaga on hinnad siiski 4,2 protsenti kerkinud. Seejuures tegid teenused 6,6-protsendilise ja kaubad 2,7-protsendilise hinnahüppe.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid veebruaris tarbijahinnaindeksit 2023. aasta veebruariga võrreldes enim eluasemekulude ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused.

«Möödunud aasta veebruariga võrreldes on kakao kallinenud 20,8 protsenti, konservpiim 20,5 protsenti, kondiitritooted 19,5 ja riis 18,2 protsenti. Toiduõlid on aga odavnenud 16 protsenti, värske köögivili 13,9 protsenti, suhkur 10,7 protsenti ja väherasvane piim 10,2 protsenti,» loetles Trasanov.