Swedbank selgitab, miks Euroopa Keskpank laenuintresse ei langetatud

Euromündid. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix Baltics

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu tänasel kohtumisel intressimäärade muutmata jätmine oli ootuspärane. Samuti ka see, et euroala majanduskasvu ja inflatsiooni selle aasta prognoosi allapoole korrigeeriti, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Keskpanga varasem majanduskasvu ootus oligi liialt optimistlik, samas kui inflatsiooni taandumist nähti liiga aeglasena. ECB uuendatud inflatsiooni prognoos näitab selle kiiremat kahe protsendini eesmärgini liikumist, mis peaks keskpanga nõukogule andma rohkem kindlust intressimäärade peatseks langetamiseks.

Samas muretseb keskpank veel liiga kiire palgakasvu pärast, mis võib hoida nõudluse tugevana ja pidurdada inflatsiooni taandumist. Eriti puudutab see teenuste hindasid, mis on kõige suurema osakaaluga (45%) euroala keskmises tarbimiskorvis, kuid mille kasv aeglustub vaevalisemalt. Nii jäigi ECB nõukogu oma tänases pressiteates intressimäärade tuleviku suhtes napisõnaliseks ja konservatiivseks ning teatas, et edasised otsused on jätkuvalt andmepõhised. Meie hinnangul jätkub euroalal inflatsiooni kiire aeglustumine ja see jõuab aastases võrdluses kahe protsendini juba varsti.

Kuna euroala majandus jääb lähiajal nõrgaks, tähendab see ka väiksemat nõudlust. Kõrgele tõusnud intressimäärad, vähenenud nõudlus ja halvenenud kindlustunne on viinud euroalal ettevõtete ja majapidamiste laenuportfellid langusesse (Eestis on kasv aeglustunud). Vähem laene tähendab aga väiksemaid investeeringud, millel on tugevalt negatiivne mõju majandusele. Meie prognoosi järgi on euroala majandus sel aastal põhimõtteliselt stagnatsioonis, kasvades vaid 0,3 protsenti.

Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunne on nõrk

Inflatsiooni taandumine, samas kui majandus on nõrk, peaks lubama ECB-l alustada intressimäärade langetamisega juunis. Veel hiljuti ootasime, et see juhtub paar kuud varem, kuid see eeldaks euroalal praegusest tugevamat majandusstressi. Nii jõuab intressimäärade langetamise leevendav mõju majandusse hiljem. Selleks, et intressimäärade allapoole toomine hakkaks nõudlust ja majanduskasvu suurendama, peavad seda toetama ka majapidamiste ja ettevõtete kindlustunne. Paraku on kogu euroala, sealhulgas Eesti majanduse üldine kindlustunne veel nõrk.

Viimastel nädalatel on turgude ootused intressimäärade langetamise kohta oluliselt muutunud. Kui aasta alguseni langes kuue kuu euribor kindlal sammul, siis juba pikemat aega on finantsturud olnud keskpanga otsuse ootel ja see turuintressimäär ei ole muutunud. Samas näitavad futuurid sel aastal euribori langust ehk ka turud ootavad keskpanga peatset intressimäärade langetamist. Enne tänast keskpanga otsust ootasid turud kolme kuu euribori langemist praeguselt 3,9 protsendilt käesoleva aasta lõpuks kolme protsendini.

ECB on oma intressimäärasid hoidnud senisel kõrgel tasemel alates möödunud aasta septembrist (ehk praeguseks üle viie kuu), Föderaalreserv aga alates möödunud aasta juulist (veidi üle seitsme kuu). Samas on USA majandus ja tööturg euroalast tugevamad, mis pidurdavad seal rohkem inflatsiooni liikumist kahe protsendi eesmärgini.

Eile ütleski USA Föderaalreservi president Jerome Powell kongressile esinedes, et USA keskpank ei kiirusta intressimäärade langetamisega ja ootab, kuniks nad on kiire inflatsiooni seljatanud. Samas kordas ta juba oma varasemat sõnumit, et nad hakkavad intressimäärasid langetama «millalgi sel aastal». See on tõenäoliselt toeks ka ECB nõukogule intressimäärade veel mõneks ajaks püsima jätmise juures.