/nginx/o/2024/03/07/15932578t1hc78d.jpg)
Kui aasta alguses sissemurdmine erinevatele äriobjektidele ja ehitusplatsidele natukene vähenes, siis viimasel ajal on vargad muutunud taas aktiivsemaks. Märtsi alguses on Forusele laekunud üle terve Eesti teateid sissemurdmistest – proovitakse varastada elektroonikat, ehitusmaterjale, alkohoolseid jooke ja kõike muud, teatab turvafirma.
Sissemurdmiste arv hakkas Eestis suurenema möödunud aasta sügisel ning see pole vaibunud. «Pigem liigub trend ülespoole ja haripunkt pole kätte jõudnud,» usub Foruse juhtimiskeskuse juht Rasmus Peterson. Vargad tegutsevad sageli organiseeritult ja liigutakse kampadena.
Foruse juhtimiskeskuse juht kinnitas, et soojemate ilmadega muutuvad vargad üldjuhul julgemaks – kui lund enam pole, jääb ka vähem jälgi maha. Varguste hulka suurendab omakorda majanduslik olukord.
Reeglina valivad vargad kallimaid esemeid. Näiteks mõned päevad tagasi murti Tallinnas öösel sisse äripinnale, kus varaste saagiks langes paari tuhande euro väärtuses elektroonikat. «Turvalisuse seisukohast on taolise sündmuse juures oluline, et häiresignaal jõuaks juhtimiskeskusesse juba sissemurdmise algstaadiumis. Siinkohal aitavad akna- ja ukseandurid, mis rakenduvad enne, kui pahalane jõuab liikumisanduri vaatevälja,» kinnitas Peterson.
Kui sissemurdmine tundub pättidele lihtne ja kasu vargusest suur, proovitakse nii-öelda õnne mitu päeva järjest.
Foruse juhtimiskeskuse juht meenutab ühte olukorda eelmise aasta lõpust, kui vargad murdsid kaks korda järjest sisse elektrijalgrataste kauplusesse. «Teisel korral märkasime varakult kahtlast liikumist, reageerisime kiiresti ja suutsime olukorra ära hoida,» rääkis ta.
Palju sissemurdmisi on ka ehitussoojakutesse ja -platsidele. Need sagenevad alates kevadest, kui ehitustegevus muutub aktiivsemaks. Soojakutes paiknevad tööriistad ja muu hinnaline vara. Lisaks himustavad vargad ehitusmaterjale.
Sageli näeb Forus põhjalikult videopilti analüüsides, et häiresignaali saabumise ja varaste lahkumise vahele jääb kõigest 10 sekundit ehk kogu tegevus toimub 30 sekundiga. Statistliliselt murtakse sisse kõige sagedamini öösel kella ühe ja nelja vahel. Ette tuleb ka päevaseid varguseid, kuid pigem harva.
Foruse juhtimiskeskuse juht rõhutab, et oma vara ei tohiks tähelepanuta jätta ning annab soovitusi, kuidas end pikanäpumeeste eest kaitsta. «Paraku näeme oma praktikas üsna tihti, kuidas valvelahendusele mõeldakse alles siis, kui probleem on juba käes.»
Tänapäeval on väga palju erinevaid nutikaid valvelahendusi, mis on juhtmevabad, tuvastavad ruumis kiiresti liikumise ja sissetungi kahtluse korral annavad kohe signaali turvafirma juhtimiskeskusesse ning kliendi nutiseadmesse.
Peterson kinnitab, et kui äripinnal on korralik tehniline valve ning kõik andurid ja seadmed on paigaldatud läbimõeldud turvaplaani järgi, on väga suur tõenäosus, et vargad suudetakse tabada enne, kui nad on toime pannud suurema kuriteo.
Parema kaitse annab videovalve, mis tuvastab kiiresti kahtlase liikumise ning annab sellest kliendile või turvafirmale kiirelt märku.
Oluline on mõelda läbi, kuidas varas ei pääseks ruumidesse kiirelt sisse. Ainult siseruumi anduriga jõuab häiresignaal juhtimiskeskusesse alles hetkel, kui pahalane on sisse pääsenud.
«Siinkohal oleks soovitus läbi mõelda, et lisada näiteks vitriinidele põrutusandurid ja ustele magnetid, et häire saabuks meile enne, kui varas jõuab ruumidesse siseneda – kui ust hakatakse tõmbama ja muukima, on patrull juba teel,» ütles Peterson.
Foruse juhtimiskeskuse juht Rasmus Peterson soovitab oma äripinnal või elamises vaadata samuti ringi sellise pilguga, mis on seal hästi nähtaval kohal ja mis oleks võimalik kaasa võtta. Kui oleksid ise varas, siis mida sa kaasa võtaksid?
«Sama loogikat kasutame oma patrullide töös – vaatame üle kõik võimalused, kuidas on üldse võimalik objektile siseneda,» rääkis ta.
«Kui keegi peab näiteks laptop'ide poodi nurga peal ja vitriinilt on juba näha, mida sealt võtta, siis on see varga jaoks ainult sisenemise, võtmise ja jooksmise vaev,» sõnas Peterson.
Valveseadmete paigaldamisel tuleks alati konsulteerida turvafirmaga – signaal ohuolukorrast peab tulema võimalikult vara.
Forus näeb oma kogemuse pealt, et sageli piisab vaid mõnest lisaandurist või paari anduri ümberpaigutamisest, et vara oleks paremini kaitstud. Samuti andurite viiteaegade lühendamisest.
Alati tuleks tähelepanu pöörata ruumidele, kus nii sageli ei viibita, nagu keldrid, üldalad, parkimiskohad jne. Võib-olla vajavad ka üldruumid lisakaitset.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)