/nginx/o/2024/03/07/15932364t1h97c3.jpg)
Meretuulepargid on energiatööstuse ja kogu majanduse kõige käegakatsutavamaks hüppelauaks ning uusi tootmisvõimsusi kerkib kuni Poola rannikuni. Kui me soovime sellest majanduslikku kasu lõigata, siis meretuuleparkide rajamist võimaldavaid otsuseid ei olnudki enam võimalik edasi lükata, kirjutab Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.
Hiljuti andis kliimaminister Kristen Michal meedia vahendusel teada, et valitsuses on saavutatud kokkulepe meretuuleparkide vähempakkumise korraldamiseks, avades sellega arendajatele tee sõlmida finantskokkuleppeid rahastajatega vajaliku tehnoloogia ja muu vajamineva tellimiseks ning meretuuleparkide ehitamiseks.
Eesti majanduse jaoks on tegemist selgelt positiivse otsusega, mille mõju ulatub kordades kaugemale kui ühe tuulepargi arendamise tööga seonduv. Tegemist on majandusele täiesti uue arengupotentsiaali andmisega, mille tuules saavad uut hoogu paljud tööstusvaldkonnad, aga esmajärjekorras just merenduse valdkonna ettevõtted.
Rohelist energiat vajatakse rohkemgi, kui on seni prognoositud. Kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgist lähtuvalt peaks transpordisektoris toimuma ulatuslik elektrifitseerimine, mille eelduseks on just eelkõige piisav roheenergia tootmisvõimsus.
Tallinna Sadama äristrateegiat seades oleme hinnanud maailma ja regionaalseid trende ning jälginud huviga Põhjameres toimunud arenguid, kus tehakse suuremahulisi investeeringud taastuvenergiasse ja meretuuleparkidesse. Sealsete riikide kogemust hinnates on märgata meretuuleparkide olulist panust ümberkaudse tööstuse arengu kiirendamisse ja laiendamisse.
Võttes pilgu Läänemerele, siis toimub siin midagi väga sarnast. Meretuulepargid on energiatööstuse ja kogu majanduse kõige käegakatsutavamaks hüppelauaks. Kümneid uusi tootmisvõimsusi planeeritakse Läänemere põhjaosast kuni Poola rannikuni. Kui me Eestis soovime sellest majanduslikku kasu lõigata, siis meretuuleparkide rajamist võimaldavaid otsuseid ei olnudki enam võimalik edasi lükata.
Lähtuvalt hiljutisest valitsuskabinetis tehtud otsusest on seetõttu ka Eesti merendussektoril väga arvestatavad võimalused muutuda siinse piirkonna majanduskeskuseks. Tallinna Sadama vaatest omistame suurimad eeldused Paldiski Lõunasadamale, kuhu rajatav multifunktsionaalne kai avab kõik võimalused, et käivitada Eestis ka meretuuleparke teenindav majandusharu.
Paldiski Lõunasadama kaudu tegelikult Tallinna Sadam juba ka toetab tuuleparkide arengut, kuna läbi selle liigub enamik maismaatuuleparkide rajamiseks ja hoolduseks vajaminevad osi. Maismaatuuleparkidele kõrvale peame edasi liikuma aga ka meretuuleparkidega, et kogu tuuleenergeetika sektor tervikuna areneks.
Meretuuleparkide paigalduslaevade teenindamisvõime aitab Paldiskil olla Läänemere idakaldal esimene sadam, mille kaudu on võimalik ehitada ja hooldada meretuuleparke Eestis, aga miks mitte veel Soome, Rootsi kui ka Poola vetes. See tähendaks uusi töökohti nii loodavates laevameeskondades kui ka muudeteenuste osutamisel, alates meretuuleparkide komponentide tootmisest ja ehituslikest töödest kuni hooldustöödeni välja.
Samas on riikidevaheline konkurents tihe. Ka Leedu annab oma meretuuleprojektidele riiklikul tasemel hoogu ning sealse meretuuleparkide ehitamiseks vajaliku infrastruktuuri väljaehitamise asukohana nähakse Klaipeda sadamat. Vaatamata sellele on Eestil võimalus olla meretuuleparkide rajamisel üks esimesi ning sealt saadud kogemuste abil anda meile vaieldamatult olulise konkurentsieelise pakkuda kogu regioonile rohepöördeks vajalikke lahendusi ja teenuseid.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)