/nginx/o/2011/11/13/832686t1h93e1.jpg)
Elvas asuva Tartu mnt 27c korteriühistu esimees Janek Lessing kinnitas, et nemad asusid kortermaja renoveerima maja üldist seisukorda silmas pidades. Üheks mureallikaks lisaks küttekuludele oli ventilatsioon.
Kortermaja renoveerides ei tohiks unustada ventilatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõpuks otsustati maksimaalse tulemuse ja mugavama elu nimel terve maja korraga ära renoveerida. Peamiseks põhjuseks, miks otsustati maja renoveerima asuda, olid suured kommunaalkulud ja maja üldine seisukord.
«Kompleksselt renoveerimise kasuks otsustasime seetõttu, et saavutada maksimaalne küttekulude kokkuhoid ja mugavam elu. Jaokaupa tehes on bürokraatiat ja inimeste häirimist rohkem ning soovitava lõpptulemuseni jõudmine võtab kauem aega,» selgitas Lessing.
«Ventilatsiooniga on probleeme paljudes korterelamutes ja maja soojustades peab kindlasti pöörama tähelepanu ka ventilatsioonisüsteemi uuendamisele.»
Ventilatsiooniprobleem tuli lahendada
Tartu mnt 27c korterelamu oli esimene 35 protsendilise rekonstrueerimistoetuse saanud korterelamu Eestis. See tähendab, et tuli uuendada ka ventilatsioonisüsteem. Miks otsustati just seda teed minna?
«Üks põhjus oli ka nõue – et saada KredExi toetust 35 protsenti on energiatagastusega ventilatsiooniseadmete paigaldus kohustuslik,» möönis Lessing. Maja 21 korterit erinesid omavahel võrreldes väga palju, CO2 sisaldus ja niiskusetase kõikusid majasiseselt suures ulatuses.
«Lahendusena valisime lokaalsed energiatagastusega ventilatsiooniseadmed, sest korterisiseselt on vähem lõhkumist ja ka süsteemi hind on vastuvõetavam kui uue tsentraalse süsteemi ehitus,» lisas ta.
Vastates küsimusele, kas renoveerima asudes oldi ühistus ühel nõul või tekkis ka probleeme, alustas ühistu esimees veidi kaugemalt: «Korteriühistu juhatuse eesmärk on kortermaja elutingimuste parendamiseks sobivate lahenduste leidmine ja tegevuse haldamine. Initsiaatorid on kõik elanikud, kel huvi maja kui terviku vastu ning kes erinevaid ideid välja pakuvad.»
Lessingu sõnul on mõistlikud lahendused alati teretulnud ja neid arutatakse üldkoosolekul. «Nii said ka meie otsused ja lahendused üheskoos leitud ning planeeritud,» ütles ta, kinnitades, et majaelanikud on tehtud otsustega ja mõnusama majasisese kliimaga rahul ning võib öelda, et omavahelisi arusaamatusi ei tekkinud.
Parem elukeskkond
Lisaks ventilatsiooniprobleemile said lahendatud ka teised murekohad. Enne renoveerimist arutati Lessingu sõnul elanikega läbi nii poolt- kui vastuargumendid. «Kompleksne renoveerimine tundus KredExi poolt pakutava toetusega hea võimalus ideede realiseerimiseks,» selgitas mees.
Majale tehti termograafilised mõõdistused, samuti mõõdistati korterite sisekliima. Mõõdistuste tulemusena valminud energiaaudit näitas ette maja kitsaskohad. «Auditi põhjal saime kalkuleerida renoveerimise mastaabi ja mõttekuse. Järgmiseks etapiks oli aruannete esitamine KredExile, projekteerimine ja ehituspakkumuste võtmine ning finantsvahendite leidmine,» loetles Lessing tegevusi.
Ühistu esimehe sõnul ollakse saavutatud tulemusega väga rahul: «Maja peab paremini sooja ja elanikud saavad tänu küttekulude regulaatoritele temperatuuri toas seada vastavalt harjumustele.»
Maja kui terviku soojatarbimine on vähenenud umbes poole võrra ja sisekliima on värskem. Ventilatsioon toimib nagu peab ning puuduvad niiskusprobleemid ja hallitusnähud terves majas – vähemalt ei ole keegi majaelanikest siiani kurtnud.
«Isiklikult oma korteris olen saanud pärast maja renoveerimist temperatuuri 26 kraadilt 21 kraadile. Kui maja küttesüsteem on renoveerimata, esineb palju ülekütmist, osas korterites on külm ja teistes vastupidi soe. Renoveeritud majas on stabiilsem ja ilmastikust vähem sõltuv elukeskkond, mis on pealegi tervislikum,» nentis Lessing.