«Suurem osa miinimum- või sellele ligilähedase palga saajatest Eestis on naised. Nad on tööl ühiskonna toimimiseks vajalikes, ent madalamalt makstud ametites, näiteks tervishoiu-, haridus- või teenindussektoris, töötades koristaja, hooldaja või kassapidajana,» kirjutab Läänemets.
Aga ka keskmise palga võrdluses laiutab Läänemetsa sõnul meeste ja naiste sissetulekute vahel kuristik, kus aastate võrdluses suuri edusamme ebaõigluse lahenemiseks ette näidata pole. «Seepärast peaks kõigile tänaseks olema ilmne, et naiste diskrimineerimine tööturul iseenesest ei lahenegi. Või nagu ütleb tänases Eesti Päevalehe artiklis tabavalt Kristi Saare: «Lahendus tuleb siis, kui mehed saavad aru probleemi olulisusest.» Nagu mainitud, töötavad paljud naised just riigisektoris. Seepärast pole ka riigitöötajate palkade külmutamine – nagu paremerakonnad on riigieelarve tasakaalustamiseks välja pakkunud – hea idee, sest annaks vaid palgalõhe suurenemisele hoogu juurde,» märgib Läänemets.
:format(webp)/nginx/o/2023/08/30/15557877t1h188d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/05/15870470t1h7528.jpg)