Argentina revolutsiooniline president annab lääne poliitikutele majandusõppetunni

Foto: Shutterstock

Pärast aastaid kestnud majanduskrahhi valiti Argentinas presidendiks üks meie aja revolutsioonilisemaid riigijuhte, kelle radikaalsed reformid riigi majanduses on juba vilja kandmas ning on ühtlasi hea õppetund lääne poliitikutele, kes soovivad riigile anda aina suuremat kontrolli inimeste elu ja majanduse üle.

20. sajandi alguses oli Argentina üks maailma rikkamaid riike. Osa mõõdikute järgi oldi isegi rikkamad kui Saksamaa, Prantsusmaa või Hispaania. Viimastel kümnenditel on Argentina majandus olnud aga stagnatsioonis ning riiki on tabanud väga kõrge inflatsioon. 21. sajandil on Argentina muutunud maksejõuetuks neljal korral.

Milei sai Argentina presidendiks ajal, mil riigi majandus oli juba valitsuse meeletu kulutamise ja keskpanga rahatrüki tõttu jõudnud täielikku kriisi ja tupikseisu. Riigi aastane inflatsioon oli tõusnud enam kui 200 protsendini ning mullune majanduslangus viis SKT tagasi 2011. aasta tasemele.

Milei päris katastroofilises seisus majanduse

Viimaste kümnendite kehvad majanduspoliitikad on sisuliselt tähendanud, et Argentina majandus pole 2011. aastaga võrreldes kasvanud ning viimase kolme aasta vastutustundetu kulutamine on tekitanud meeletu eelarve puudujäägi, mida on võimalik katta ainult rahatrükiga.

Eelmiste riigijuhtide regulatsioonid ning hinnakontroll tekitasid riigis puudujäägi  erinevatest kaupadest, toiduainetest ning kütusest. Kusjuures eriti akuutne on olnud liha puudujääk, vaatamata sellele, et karjakasvatus on riigis väga levinud.

Siinkohal on paslik tsiteerida Austria koolkonna majandusteadlast Milton Friedmani:

Kas järgmiseks kuuleme, et valitsuse hinnakontrollid on tekitanud liiva puudujäägi Sahara kõrbes?

Argentina varasem valitsus nimetas ennast eesrindlikult «21. sajandi sotsialismiks» – see sotsialism on toonud kaasa rahva vaesumise ja maailma tippu kuuluva inflatsiooni.

Vabadust armastav president

Milei, keda võib pidada anarhokapitalistiks ja libertaariks, võttis kohe ette radikaalsed majandusreformid ja kulude kärped. Ta soovib loobuda majandust piiravatest regulatsioonidest, koondada suurema osa avaliku sektori töötajatest, erastada riigifirmad ning saata laiali ka Argentina keskpank, mida ta peab inflatsiooni põhjustajaks.

Esiteks alustas Milei agressiivset kulude kärpimist. Argentina valitsuse eelarve puudujääk ulatus mullu 3 protsendini SKTst, kui intressikulud juurde arvestada, oli defitsiit 5 protsenti. Jaanuaris – vaid üheksa nädalat pärast Milei presidendiks saamist – oli valitsuse eelarve juba 589 miljoni dollariga plussis.

Kuidas ta selle saavutas? Ta kärpis kohe valitsusasutuste eelarveid 50 protsendi võrra. Võrdluseks – kui USA vähendaks eelarvet 50 protsendi võrra, siis oleks võimalik hakata riigivõlga tagasi maksma.

Argentina majandusministeerium teatas, et viimati oli eelarve ülejäägis 2012. aasta augustis. Majandusminister Luis Caputo ütles:

Defitsiidist vabanemine ei ole midagi, mille üle me hakkaks vaidlema.

Regulatsioonidest loobumine alandas kinnisvara üürihindu 30 protsenti

Milei mootorsaag jõudis ka palju poleemikat tekitanud kinnisvaraturule, kus valitsus oli viimastel aastatel hinnakontrollid kehtestanud. Ja riigi sekkumisest loobumine oli väga edukas.

2020. aastal hakati üüriturgu rangelt kontrollima. Üürnik pidi saama sõlmida vähemalt 3-aastase lepingu ning rendihindu võis tõsta vaid vastavalt inflatsioonile ja palgakasvu tempole. Sisuliselt oli rendilepingute enneaegne lõpetamine võimatuks muudetud. Samuti oli renti lubatud tasuda vaid peesodes.

Muidugi oli sellel poliitikal soovitule vastpidine mõju. Hinnatakse, et 45 protsenti omanikest lõpetas kinnisvara väljaüürimise, paljud neist otsustasid kinnisvara maha müüa või üürida seda lühiajaliselt AirBnB kaudu. Muidugi tekitas see renditurul puudujäägi ja ajas hinnad üles. Kusjuures rendipindade hinnad tõusid pärast 2020. aastat näiteks Buenos Aireses inflatsioonist umbes kaks korda kiiremini, raporteeris Bloomberg.

Milei tühistas kõik need regulatsioonid, mis tõi kohe kaasa rendipindade pakkumise kasvu ning rendihindade languse. Maakleri Soledad Balayani andmetel tõusis pakkumiste arv vaid nädalatega 50 protsenti, seda on kinnitanud ka teised allikad. Värsketest andmetest selgub, et üürihinnad kukkusid umbes kuu ajaga 20–30 protsenti. Graafikul on näha, kuidas ühes suurimas kinnisvaraportaalis Zonaprop üüripakkumiste arv tõusis (punasega).

Avisos por semana en base a departamentos en Alquiler vs Temporarios en Zonaprop
de junio 2023 a enero 2024 pic.twitter.com/Hkcd7YnkOP

— Soledad Balayan (@solebalayan) January 16, 2024

Milei plaanib keskpanga laiali saata

Novembris ütles Milei, et riigi keskpanga sulgemine «pole debateeritav» ning see tehakse varem või hiljem ära. Tema sõnul on keskpanga olemasolu üks peamisi põhjusi, miks riigis nii kõrge inflatsioon on.

Lisaks keskpanga likvideerimisele on Milei lubanud dollariseerida majanduse – see tähendaks, et Argentinas hakatakse valuutana kasutama USA dollarit. Juba praegu kasutavad paljud argentiinlased dollarit, mis ei kaota tohutu tempoga väärtust nagu peesod.

Keegi ei tea, kui palju on Argentinas dollareid käibel. Arvatakse, et käibel olevast valuutast 10 protsenti on dollarid. Ametliku maksevahendina on dollarid kasutusele võtnud ka näiteks Ecuador ja El Salvador (mõlemas on legaalne maksevahend ka bitcoin), Panama ning Zimbabwe.

Kusjuures Ecuadoris on viimase kümne aasta keskmine inflatsioon olnud 1,6 protsenti. Ladina-Ameerika keskmine oli samal ajal 8,4 protsenti.

Iseseisvast rahapoliitikast loobutakse

Ühtlasi tähendab see, et Milei loobub riigi rahapoliitikast ning see hakkab sõltuma USA Föderaalreservist. Tema loogika seisneb selles, et kui pole keskpanka, pole ka institutsiooni, kes inflatsiooni tekitaks ja riigi majandust hävitaks. See peaks võimaldama tulevikus uute valitsuste puhul samade probleemide tekkimist vältida.

Eelnev valitsus oli määranud peesole ka ametliku vahetuskursi USA dollariga – 400:1. Mustal turul vahetati peesosid aga kursiga 1000:1. See tähendab, et ametlik vahetuskurss oli loodud vaid enda kodanikelt raha konfiskeerimiseks. Pärast Milei ametisseastumist devalveeriti ametlikku vahetuskurssi 50 protsenti, ehk uus kurss on 800:1.

Viimase aastaga on Argentina peeso kaotanud dollari suhtes 80 protsenti oma väärtusest. Kulla hind on peesos mõõdetuna tõusnud aastaga 630 protsenti. Vaesuse määr on tõusnud samal ajal enam kui 50 protsendini.

Investorid panustavad Milei edule

Turgudel on selgelt näha, et investorid on panustamas oma raha sellele, et Milei poliitikaid saadab edu. Argentina riigivõlakirjade hinnad on tõusnud viimase nelja aasta kõrgeima tasemeni. JPMorgani Argentina riskiindeks on samal ajal kukkunud madalaima tasemeni alates 2022. aastast, kirjutab Reuters.

Riskiindeks peegeldab seda, kui tõenäoline on, et riik maksejõuetuks muutub. See näitaja on pärast Milei ametisseastumist järsult kukkunud. Argentina on riigi lähiajaloo jooksul muutunud maksejõuetuks lausa üheksal korral, viimati 2020. aastal.

Argentina kaubandusbilanss on samuti juba teist kuud järjest plussis, millele on kaasa aidanud teraviljade suurem eksport.

Milei loodab, et ka teised reformid hakkavad lähikuudel vilja kandma. Reformide teostamise ajal peavad argentiinlased aga vältimatut üleminekuprotsessi valu taluma. See protsess on toonud ka tuhanded inimesed tänavatele.

Muidugi ei ole need otsused talle ametiühingutes, opositsioonipoliitikute ja regionaalsete juhtide seas palju sõpru juurde toonud. Küll aga on ta välja teeninud vabadust armastavate inimeste austuse. Ja ratsionaalselt mõtlevate investorite poolehoiu.

Väljavõte Milei vabaturukapitalismi manifestist, mille ta esitas selle aasta alguses toimunud Maailma Majandusfoorumi kohtumisel:

Ma olen täna tulnud siia ütlema, et läänemaailm on ohus. Ja ohus on ta selle pärast, et need, kes peaksid lääne väärtusi kaitsma, on omaks võtnud visiooni maailmast, mis viib paratamatult sotsialismi ja seega vaesuse poole.

Kahjuks on läänemaailma juhid loobunud viimastel kümnenditel vabadusest ning omaks on võetud kollektivismi erinevad vormid. Mõned neist on heatahtlikud inimesed, kes soovivad teisi aidata. Mõned neist soovivad lihtsalt sellest kasu saada.

Ma olen siin, et teile öelda – kollektivism ei ole hea lahendus tänapäeva probleemidele. See on hoopis nende probleemide juurpõhjus. Uskuge mind, keegi pole seda paremini kogenud kui argentiinlased.

Me võtsime vabaduse vastu 1860. aastal ja praktiseerisime seda 35 aastat. Meist sai maailma üks juhtivaid riike. Pärast seda oleme kollektivismi viljelenud 100 aastat ja oleme näinud, kuidas meie kodanikud on muutunud järjest vaesemaks. Me oleme nüüd maailmas alles 140. kohal.

Vabaturu kapitalism ei ole meie probleemide juurpõhjus. Hoopis vastupidi – see on ainuke instrument, millega me saame lõpetada vaesuse ja näljahädad meie planeedil. Empiirilised tõendid on selle osas väga selged.

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!