/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2024/03/01/15923487t1h6aae.jpg)
- Ta pakub, et peaminister Kaja Kallas ei saa majandusest päris hästi aru
- Oma kõige tobedamaks investeeringuks nimetab ta parafiinist jahilaskmistaldrikuid
- Ta ei nõustu, et maailm on nullsummamäng – võimalik on väärtust juurde luua, mida ta teha püüabki
Hansapanga asutaja Heldur Meerits istub praegu LHV grupi nõukogus. Ta ise ütleb, et on seal rohkem pealtvaataja rollis, kuigi LHV eesmärk ei ole rohkem ega vähem kui kasvada Eesti suurimaks pangaks. Kohtusime Meeritsaga päev pärast tema 65. sünnipäeva. Tallinna kesklinna kõrghoone akende taga laiutas tihe udu.
Kas komme kanda prille laubal on teil kogu elu olnud?
See on kogu aeg nii olnud, see tuleneb vist kolba kujust, nii on täitsa käepärane viis. Prillidega üritan kaugele vaadata ja kui meie siin niimoodi istume, siis ei ole neid ette vaja.
Ja nüüd olete teinud otsmikul prillidest endale kaubamärgi?
Ma seda küll ei saa öelda, asjad lihtsalt kujunevad. See on muidugi kole lugu, kui midagi muud pole tähele panna kui prille.
Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas jaanuaris, et kolmes Balti riigis tegutsev Luminori pank on müügis, jutt käib umbes kahe miljardi euro suurusest tehingust. Te olete LHV nõukogu liige, kas ostate Luminori?
Luminor on liiga suur tükk meie jaoks. LHV turuväärtus on üle miljardi, see tähendaks, et kusagilt peaks tekkima kaks miljardit, nii et see ei ole meie jaoks. Praegu me läbirääkimiste laua ääres ei ole. Kui aga hakatakse Luminori juppe müüma, siis võib meie otsus olla teistsugune.
Ühesõnaga, kui Luminor müüks oma Eesti äri eraldi, siis tuleks ost kõne alla?
Teoreetiliselt küll, aga kõik sõltub tingimustest. Praegu on maru keeruline seda öelda.
LHV eesmärgiks on olla 2030ndate alguses Eesti suurim pank. See on võimalik ju ainult siis, kui mõni konkurent üles osta.
Konkurendid on visad ja kõvad, aga ei ole välistatud, et saame ülevõtmiseta esikohale. See tundub teostatav.
Kui keegi oleks mulle 15 aastat tagasi öelnud, et LHV kasvab nii suureks, ei oleks ma uskunud. Kas teie uskusite?
Ma lihtsalt ei mõelnud sellele, kui suureks LHV saab. Sel juhul teed ratsionaalsed ja mõistlikud asjad ära ning aasta kokkuvõtteid tehes oled üllatunud, et ennäe, jälle selline kasv!
Üks analüütik märkis, et LHV fookus on liikunud Eestilt Suurbritanniale. Miks te saareriiki läksite?
Ma arvan, et meil jagub fookust nii Eestile kui ka Inglismaale. Esmalt on Suurbritannia palju suurem turg kui Eesti. Londonisse läksime maksevahendajate teenindamise pärast, hiljem lisandus laenuäri.
Kui oleme maksevahendajate teenindamisel edukas pank, vähemalt Euroopas oleme selles vallas tipus, siis London on üks paremaid kohti, kus teenust osutada. London on üks kahest maailma finantspealinnast – kui seal hakkama saame, siis võib palju julgemalt ka Eestis ringi vaadata.
Öelge palun lugejatele, mis on maksevahendajate teenindamine?
Näiteks Wise, kelle kliendid liigutavad omavahel raha. Wise ja paljud temasarnased ettevõtted vajavad pangateenuseid, et raha liiguks eri piirkondade vahel, samuti on neil vaja valuutavahetust ja raha hoiustada. Wise’i ja temataoliste ettevõtete kaudu on meil mitu miljonit klienti. Kuna panga tagatubades käiv töö, mis ei ole kuigi seksikas, pigem raamatupidamislik, on meil üsna hästi automatiseeritud, siis saame kenasti hakkama maksevahendajate teenindamisega.
Kui suure osa panga igapäevatööst AI ära teha oskab?
Praegu me veel ei tea, milleks tehisaru võimeline on. Entusiastid kipuvad uutest asjadest liiga palju lootma, kuni kartulikoorimise ja põrandapühkimiseni välja. Aga näiteks bürokraatiaga toimetulekuks on AIst kindlasti abi, loodetavasti teistes valdkondades ka
Euroopas käib kolmandat aastat suur sõda. Kui palju on Venemaa rünnak Ukraina vastu mõjutanud investeerimist Eestisse?
Mõjutanud on selgelt, aga kui palju või vähe? Kui mõelda LHV aktsia hinnale, mis on tükk aega paigal tammunud, siis võiks kahtlustada sõja mõju. Kui keegi ütleks teile, et lähme Iraaki või Afganistani investeerima, siis see tunduks üsna hull mõte. Kaugelt vaadates on Eesti kui rinderiik mõned ettevaatlikumad investorid ära ehmatanud.
Kui palju otseinvesteeringuid on tegemata jäetud, on keerulisem öelda, sest investeerimisotsuse jaoks peavad paljud asjad klappima. Eesti väiksus, kasvav bürokraatia ja tõusvad hinnad ei inspireeri raha paigutama. Vene-Ukraina sõda on üks element pikas põhjuste reas. Aga mulle tundub, et välisinvestorid ei ole praegu Eesti suhtes entusiastlikud. Kinnisvarast mingi osa on sellepärast müügis, et naabruses käib sõda.
Nii et teie tajute Eestit rinderiigina?
Tegelikult on raske tajuda Eestit rinderiigina. Kindlasti on riigieelarves kaitsekulud kasvanud, aga mul ei seisa ühtki masinat soojas, et põgeneda, kui Narva piiril mingi jama juhtub.
Ma usun küll, et lähiaastatel otseselt midagi ei juhtu. Kui vanasti oli sõjarisk teoreetiline, siis enam ei ole, aga kui üritada selle puhkemise tõenäosust hinnata, tuleb väga väike arv.
Te olite ju ka mehitamata sõjamasinaid tootva Milremi osanik ja tõenäoliselt teenisite müügiga hästi.
Ma täpselt päevasündmusi ei tea, aga oletan, et oleme ka viimase osaluse Milremis müünud araablastele. Teenisime suhteliselt hästi.
Alustasime Amalfis (Heldur Meeritsa valdusfirma – A. K.) üsna hiljuti start-up’idesse investeerimist. Milrem oli selles suhtes märgiline, et see oli meie esimene exit (investeeringu müük – A. K.). Start-up’id on mulle viimasel ajal päris palju häid emotsioone valmistanud.
Olen lugenud, et terve elu olete eelistanud investeerida sellesse, mis valmistab midagi käega katsutavat.
Põhimõtteliselt küll, kuigi nii range ma ka ei ole olnud. Investeerimise esimeseks eelduseks on arusaadavus. Füüsilist tootmist on hõlpsam mõista.
Poliitilist toetust eeldavad asjad ei ole üldse hea mõte, näiteks süsinikukrediit, sest need lendavad ainult nii kaua, kuni poliitika toetab. Rohepöörde hoog on hakanud jahtuma, ilmsetest rumalustest hakatakse tagasi tõmbuma. Aga kuhumaale see kõik läheb, seda veel ei tea.
Kui investeerimist alustasin, siis proovisin tegutseda nii, nagu on kirjas õpikutes – et portfellis on aktsiaid ja võlakirju. Üksikutesse ettevõtetesse investeerimine ei tundunud hea mõttena – raha oli ka muidugi vähem –, sest see oleks tähendanud suuremat riski. Kui intressid hakkasid hoogsalt langema, siis tundus, et võlakirjad ei toimi kuigi hästi, suur aktsiarisk ei olnud ka hea, seetõttu tuli hüpe kinnisvarasse. Aga ühel hetkel märkasin, et kinnisvara vastu huvi tundvaid inimesi on liiga palju, mistõttu lisasin investeerimisportfelli start-up’id.
Praegu on minu kõige suurem tähelepanu start-up’idel, kes seni elasid uljalt lääne poolt tuleva raha tõttu. Kuigi see rahavoog on tagasihoidlikumaks jäänud, leidub aina uusi ja uusi ettevõtteid. Hoolimata laenuintresside tõusust tuleb üllatuslikult igal nädalal uusi projekte meie nõupidamislauale.
Mis on teie viimane investeering start-up’i?
See on üks meditsiiniseadmete valdkonna firma. Paberid on allkirjastamata, seetõttu nime ma veel ei ütle.
Erkki Raasuke ütles paar kuud tagasi intervjuus Postimehele, et Eesti majandus käib kraavist kraavi: «Suur tõus või järsk kukkumine. Inflatsiooniga olime Euroopa tipus. Miks kiirendamine ja pidurdamine käib meil nii, et jupid on taga?» Mis teie ütlete, mida teha, et majandustsükli tipud ja põhjad ei oleks ülemäära kõrged ega sügavad?
Eesti majandus on üsna pisike, mistõttu kõik käib hoogsamalt üles ja alla. Ilmselt on see paratamatu. Mis peaks tekitama meile ballasti, mis annaks inertsi? Me pigem ei saa endale lubada suurt inertsi, mis toob kaasa selle, et võime reageerida üle või hoopis allapoole liiga palju.
Kohustuslik küsimus: mida arvate automaksust?
Mulle ei meeldi automaks sugugi. Minu arvates maksukoormuse suurendamine ei ole õige. Täiendava maksuga kogutav raha ei lähe kindlasti inimeste hüvanguks. Ma ei ole näinud ühtki uuringut Eesti sotsiaaltoetuste sihtotstarbe kohta – kas need lähevad neile, kellele vaja, või läheb midagi kaotsi.
Mina usun, et riigieelarve kulutusi saaks vähendada niimoodi, et inimeste heaolu ei kannata.
Kui meenutada õpetajate streiki, siis valitsus otsis meeleheitlikult kümmet miljonit eurot. Seda vaadata oli ühtaegu nii naljakas kui ka kurb.
Mina usun, et haridussüsteem vajab ümberkorraldusi. Õpetajad räägivad, et neil on tohutult kohustusi: tundide ettevalmistamine, kontrolltööd, klassijuhatajatöö, rääkimata õpetajate ja õpilaste õiguste konfliktist. Ma arvan, et õpetajad liialdavad, sest kui elu oleks tõesti nii hull, siis seda ei maksa kinni mistahes palgaga.
Üsna palju hariduseraha põleb pooltühjade koolimajade katlamajades. Haridusökonoomiliselt on klassi suurus kõige tähtsam, sest see näitab, kui kallis on haridus. Väikekoolid on sümpaatsed, aga maksumaksja ikkagi ühel hetkel küsib, kui palju meil ühe õpilase koolitamine maksma läheb.
Te ütlete, et makse ei peaks tõstma. Saate kohe vastu vaielda, aga kui ma vaatan, et LHV intressitulu kasvas aastaga peaaegu kaks korda (kokku 254 miljonit eurot 2023. aastal), siis see ei ole ju pankurite hea töö tulemus, vaid Euroopa Keskpanga kingitus.
Frankfurdis ilmselt ei suudetud välja mõelda, kuhu mujale intressitõusust tulenev raha panna. LHV majandustulemuste juures tuleb arvestada, et ka laenuportfell on aastaga kasvanud, aga see ei ole kõige suurem tegur.
Punkt üks, kas te tahate pankureid selle eest karistada? Või on riigil ka vajadus selle raha järele?
Aga miks te arvate, et erakorralise tulu maksustamine on karistus?
Täna pangad, homme toidupoed. Kuni leitakse, et ka ajalehtedel on ootamatult hästi läinud. Ma eelistaks stabiilseid reegleid. Ebamäärasus ei aita investeerimiskeskkonda parandada.
Pankades on ka hoiuseintressid tõusnud, aga inimesed on tähtajalistele hoiustele üle läinud suhteliselt pikaldaselt.
Sel aastal on LHV kasumiplaan oluliselt väiksem, see oli ühekordne jõnks, mida me lähema 10–20 aasta jooksul rohkem ei näe.
Aga ikkagi, jämedalt võttes teenis LHV mullu umbes sada miljonit eurot intressitulu ainult seetõttu, et Euroopa Keskpank tõstis intressimäärasid. Kui Eesti suuremad pangad oleks igaüks loovutanud oma erakorralisest tulust miljoni või paar, ei oleks valitsus ju pidanud otsima tikutulega õpetajate palgatõusuraha?
Ma meenutaks pankade ja Kaja Kallase kokkulepet, mis tõi riigile lisatulu suurema dividendimakse tulumaksu tõttu. LHV suurendab kasumi võrra kapitali, sest kasvame ja see on kasumile hea rakenduskoht.
Lisaks tasub meenutada, et pangad on ainuke ettevõtlussektor, mis maksab tulumaksu.
:format(webp)/nginx/o/2024/03/01/15923490t1hc740.jpg)
Mart Laar nimetas peaminister Kaja Kallast Vale-Thatcheriks. Kas Kaja Kallas peaks tagasi astuma?
Seda võiks pikema kaarega arutada. Mulle on jäänud Kaja Kallase kehakeelest mulje, et talle on tähtsad kaks asja: Vene-Ukraina sõda ja rohepööre. Sõja asjus on ta tegutsenud parimal võimalikul viisil, aga sel juhul oleks tema õigem roll välisminister. Rohepöörde asjus on ta natuke naiivne.
Halb on aga see, et kui on juba kaks prioriteeti, siis kolmandale enam tähelepanu ei jätku. Mulle tundub, et majandus teda ei huvita ja võibolla ta ei saa sellest päris hästi aru.
Rohepöördes on kole palju ideoloogiat. Igal ajal on olnud noori inimesi, kes põlevad soovist maailma parandada. 19. sajandi lõpus arvati, et anarhism lunastab inimkonna, 20. sajandi alguses tulid bolševikud. Mulle tundub, et paralleel rohepöördega ei ole aluseta.
Ma siiski mõtlen, et keskkonnakaitse on õige asi, mille pärast muretseda.
Puhas loodus on õige ja tore. Kui sellega suudetakse ka tootmise omahinda alandada, on ka tore. Kui Rooma klubi lõi häirekella, et maailmas saavad ressursid otsa, siis see oli ju lihtsalt vale. Maavarad ei saa otsa, nad muutuvad raskemini kättesaadavaks ja kallimaks, aga ei saa otsa. Süsihappegaasipaanika sarnaneb jõgede pööramisega (Nõukogude Liidus levinud idee panna suured Siberi jõed Kesk-Aasiasse voolama – A. K.).
Selle kohta võib tuua maalähedasema näite. 10–15 aastat tagasi arvati, et puidu põletamine on keskkonnasõbralik tegu, aga paari aasta eest leiti hoopis, et ikkagi ei ole. Lähteandmed on samad, aga loogika, kuidas käsitleda puidu põletamist, on muutunud. Minu järeldus teadlaste mudelitest nähtuva tumeda tuleviku kohta on, et me lihtlabaselt ei tea. Ei pea olema poolt ega vastu, aga peaks aktsepteerima, et on asju, mille kohta me ei tea.
Praeguse aja suund võiks olla muutustega kohanemine, mitte muutuste ära hoidmine või ära keelamine.
Aga rohepöörde see osa, mis soovitab energiat säästa ja rohkem puid istutada, kasvõi linnadesse – see ei sarnane ju bolševismiga või ma eksin?
Jah, aga maailmaparandamise iha viib mõnikord inimesed kummaliste asjade juurde. Praegu on akna taga udu ja me ei näe, aga kui siit selgel päeval alla vaadata, näeks me üsna metsast kohta, kus on üksikuid maju (kohtusime Tallinna kesklinna kõrgehoone 27. korrusel – A. K.). Tallinn ei näe kõrgelt vaadates välja nagu linn. Ma ei usu päris hästi, et rohelusega on nii halvasti, kui vahepeal räägiti. Nii nagu ühel ajal loodeti, et kastirattaid lunastavad maailma. Ilmselt on see paratamatu, et usutakse uuest mõttest või teemast pääseteed kõikidest hädadest.
Energia säästmine on mõistagi hea, kuid seda peab hindama koos investeeringu suurusega.
Linnaloodusega seoses üks vahelepõige, te olete Porto Franco osanik. Öelge palun, miks Porto Franco on nii kole?
Kas on kole? Minu silmis näeb see üsna kena ja linlik välja. La Défense’i äripiirkond Pariisis on päris huvitav, inimesed elavad ja töötavad seal. Või Londonis Canary Wharf.
Ilusale linnale on mitmeid vaateid, mõnele meeldib palktare, mõni arvab, et ilus maja on vähemalt 150 aastat vana. Arhitektuuriski on olnud päris õudseid moevoolusid. 20. sajandi alguse koos pseudogootikaga ma oleks hea meelega vahele jätnud. Selle kõrval on moodsad hooned päris kenad.
Kas teil ettevõtjana või – täpsem oleks öelda – investorina on retsept, kuidas Eesti majandus kasvule pöörata?
Isegi seda on keeruline öelda, mis on Eesti majandusel häda. Mõnikord tundub, et elaanist ja julgusest jääb lihtsalt puudu. Ka valitsuse liikmeid tuleks julgustada.
Palju on räägitud bürokraatia kärpimisest, aga tulemust selles pole. LHV panga ja grupi viimaseks nõukogu koosolekuks sain 750 lehekülge materjali. See ei ole kuidagi normaalne.
Mis on 750 leheküljel?
Aastaaruanded, jooksvad ülevaated, riskistsenaariumid, uued eeskirjad.
Milline oli kõige hullem riskistsenaarium, mille analüütikud nõukogu liikmeile esitasid?
Kõige rohkem huvitab meid laenukahjum. See tundub hämmastav, kui väike on siiani olnud laenukahjum. See on vastus ka küsimusele, kuidas kasum nii suur tuli. Ka teiste pankade laenukahjum on üllatavalt väike.
Mullu olid analüütikud veendunud, et märtsis hakkab Euroopa Keskpank intresse alandama. Märts on käes, aga ilmselgelt seda ei juhtu. Mis teie prognoos ütleb, millal tuleb Frankfurdist teade, et laenamine läheb odavamaks?
Seda ma ei riski prognoosida. Valuutakursse ega keskpanga samme ma ei julge ennustada. Intressimäärade vähendamise edasilükkumine tuleneb sellest, et inflatsioon ei ole nii madal, kui peaks Euroopa Keskpanga jaoks olema. Kuidas inflatsioon alaneb, mine võta kinni.
:format(webp)/nginx/o/2024/03/01/15923489t1h3a0f.jpg)
Eesti elu on kahe viimase aastaga kallinenud vähemalt 40 protsenti, ilmselt enamgi, sest hinnatõus on endiselt kiire. Kas teie olete igapäevaelus hinnatõusu kuidagi tundnud?
Hm-hmm-hm! Ega ma võibolla nii väga ei ole tundnud küll. Või vähemalt ei tule meelde, et oleksin pidanud oma käitumist muutma inflatsiooni pärast.
President Alar Karis rääkis aastapäevakõnes haridusest ja muu hulgas ütles, et laste õpitulemustes annab aina enam tunda see, et nende vanemate majanduslikud võimalused on väga erinevad. Kui suur probleem on teie arvates ühiskonna varanduslik kihistumine?
Kas me tõesti peame varanduslikku kihistumist iga hinnaga maha raiuma? Prantsuse revolutsiooni loosung «vabadus, võrdsus, vendlus» on loogikaviga, sest kui on vabadus, siis ei ole võrdsust, ja kui on võrdsus, siis ei ole vabadust. Nii et mingisugused erinevused inimeste sissetulekus ja varanduslikus seisus on paratamatud. Aga mina vähemalt ei tea, mis peaks Gini koefitsent olema, et läheks revolutsiooniks, sest ebavõrdsust on liiga palju.
Karisega olen nõus, et haridus peaks olema see, mis võimaldab sotsiaalset mobiilsust. Aga mis numbrite pealt Karis sellisele järeldusele jõudis, ma ei tea. Minu meelest on varanduslik kihistumine kogu aeg mõjutanud ka haridusele ligipääsu.
Ma oletan, et Karis tegi järelduse Pisa testide põhjal.
Uuringud tõesti kinnitavad, et jõukamate või paremal järjel perede lapsed saavad koolis paremini hakkama. Muide, ka see teadmine on juba vana, et lapse koolis hakkama saamisele aitab kaasa see, kui ema on kõrgharidusega ja kodus on raamatuid.
Kui ülikooli võetakse vastu riigieksamite tulemuste järgi, takistab see ilmselt väiksemate ja kehvemate koolide õpilaste pääsu sinna. Lahendus mu meelest võiks olla, et ka oma raha eest saab ülikoolis käia.
Kui palju teie lapsepõlvekodus oli raamatuid?
Mu vanemad olid lihtsad inimesed, talupoegliku taustaga töölisklassist, aga raamatuid oli kodus.
Kas te seda mäletate, miks te ülikoolis majanduse valisite?
Mu onu ja onunaine õppisid samal erialal. Nad olid toredad inimesed ja mulle tundus, et küllap on siis eriala ka hea. Lõputunnistuse hindeid tuli ka vaadata, et sisse saaks.
Teie valdusfirmasid Amalfi ja Altamira juhib nüüd teie poeg Paul, aga teil on ka teine poeg Siim. Kuidas te valiku tegite, kes saab juhiks ja kes jääb kõrvale?
Kuigi nad on vennad, on temperament ja huvid ja erinevad. Pauli huvitab majandus, selles mõttes oli see valik loogiline. Siim on infotehnoloogiahuviline, ta tegi Jaapanis doktorikraadi, aga nüüd on ta jälle kodumaal.
Üks hea inimene ütles teie kohta, et te olete aus ja korralik. Ta ütles, et kordagi pole tal tekkinud kahtlust, et Heldur Meerits vigurdab või tahab midagi kellegi teise arvelt. Kui ma temaga teist rääkisin, olime mõlemad üllatunud, sest tavaliselt arvatakse, et varandus eeldab kui mitte kuritegu, siis vähemalt midagi hämarat. Kuidas te olete seda osanud?
Ma ei usu, et maailm on nullsummamäng, et kui kellelgi on midagi, siis on see kelleltki võetud. Maailmas luuakse väärtust juurde ja ju mul on õnnestunud olla väärtust lisamas.
Kui ma tagasi mõtlen, siis ega mul õigeid otsuseid tohutult palju ei ole, neid on napilt rohkem kui valesid. Ilmselt on mul olnud mõistust, et valedele otsustele pole raha lisanud, vaid läinud edasi edukate projektidega.
Aga keegi peab kindlasti kusagil vimma.
Mis on olnud teie elu kõige ebaõnnestunum investeering?
Kõige tobedam oli investeering ettevõttesse, mis tahtis teha jahilaskmistaldrikuid. Väideti, et savitaldrikud keelatakse ära, sest reostavad loodust, nagu pliihaavlite asemel on nüüd terashaavlid. Taldrikuid taheti teha parafiini ja veel millegi segust, aga need ei kannatanud kuumust. 50 kraadi juures hakkasid kõveraks kiskuma. Kuna jahilaskmisturg on pigem soojemates maades, ei olnud parafiinist taldrikud kasutuskõlblikud.
Tobe oli see, et kellelgi meist ei tulnud pähe vaadata parafiini sulamistemperatuuri.
Aga investeering, mille üle te uhke olete?
Hansapangaga võib rahul olla, seal olin käsipidi sees. LHVs istun nagu rohkem publikus. Audentesega olen väga rahul, me teame, mis väärtust õpilastele pakume. Toredaid asju on olnud, aga ei oska rohkem välja tuua.
Audenteses olete investor koos Urmas Sõõrumaaga. Kui te tema ärplemist kuulate, kuidas ta juhiloata ringi sõidab ja fotograafidega tõukleb, mis te siis mõtlete?
Sõõrumaa näeb maailma teistmoodi kui mina. Ma ei oska nii mõelda kui tema, kuid ometi Audenteses tuleme eri teed pidi samasse punkti.
Lugesin riigikohtu otsusest, et mõne päeva pärast jõuab kätte teie 37. pulma-aastapäev Aive Meeritsaga. Lahutatud te ei ole, aga ei ela enam ammu juba koos.
See on tõsi, et mina elan juba ammu maal.
Te vaidlesite kohtus Aivega üle saja miljoni euro suuruse vara valitsemise üle – teie soovisite ühisomandis olevate valdusfirmade aktsiad panna enam kui sajaks aastaks fondi Castra Hiberna foundation, mis oleks teie järeltulijad varanduslikult kindlustanud. Miks see nii läks, et leidsite end kohtulaua tagant?
Kui minagi teaks. Meie vaated, kuidas asju oleks mõistlik korraldada, olid erinevad.
Kui loen riigikohtu otsust 2022. aastast, selgub, et olete võtnud abikaasalt õiguse talle kuuluvaid aktsiaid käsutada. Riigikohus andis õiguse teie abikaasale ja fondist tuli aktsiad tagasi kanda. Kas te seletaks, miks te tahtsite panna ettevõtete osakud enam kui sajaks aastaks fondi?
See on juriidiline tõlgendus, vara kasutamisest oleks ta tulu ikka saanud, samuti võimaluse mõjutada ettevõtte tegevust koos poegadega. Fondi mõte oli hoida vara üheskoos ühes kohas. See on majanduslikult mõistlik. Mu pojad on erinevate huvidega. Mina tahtsin välistada selle, et Siim võtab oma raha ja Paul oma raha ning nad toimetavad eraldi. Fond oli minu meelest parim ja tõhusaim viis, ka poegade lapsed ja lapselapsed oleks saanud fondist tulu.
/nginx/o/2024/03/01/15923488t1hf6ae.jpg)
Kuidas te Juminda poolsaarel üksi hakkama saate?
Suurepäraselt.
Kas tohin küsida, kui kaua te juba ratastoolis olete?
Mitu aastat, täpne hetk… Kolm-neli aastat võibolla.
Mis teil juhtus?
Arstid võistlesid pikalt ühe luupõletikuga, aga siis jäid ühel hetkel alla.
Kuidas see teie maailma on muutnud, kui sõltute üsna palju teistest inimestest ega saa enam pika sammuga üle toa astuda?
Ma saan inimestega kenasti läbi, mul on piisavalt huvitavat tegemist, ma ei tunne, et ma oleks millestki ilma jäänud. Restorani või teatrisse minnes kontrollin, kas pääseb ligi, aga moodsatel aegadel on see päris hästi lahendatav. Elan rõõmsat elu edasi.
Te saite teisipäeval 65-aastaseks. Kas oli suur pidu ja uhked kingitused?
Suurt pidu ei olnud ja ka kingitusi väga mitte. Olen noorusest peale imestanud sünnipäeva fenomeni üle. Sünnipäev on suhteliselt teistega sarnane päev kalendris.
Kui mõtlete oma elule, kas te millestki puudust ka tunnete?
Inimloomus on juba selline, et alati tahaks midagi enamat, aga ma olen eluga rahul. Mul on elus päris hästi läinud. Kes seda teab, et kui saaks midagi muud, siis mis selle hind oleks.
Heldur Meerits
- Sündinud 27. veebruaril 1959.
- 1977 lõpetas Põltsamaa keskkooli ja 1982 Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal.
- 1989–1991 Eesti Panga osakonnajuhataja ja 1995–1997 asepresident.
- Hansapanga ja Hoiupanga asutaja.
- 1995–2022 peaministri büroo majandusnõunik.
- Arhitektide liidu auliige ja 2020. aasta kultuurisõber.
- Oma vara väärtuseks valdusfirmades Amalfi ja Altamira on 2022. aasta lõpul hinnanud enam kui 120 miljonit eurot.