/nginx/o/2024/03/01/15921916t1h15b5.jpg)
Pärnumaa ja Saaremaa arenduskeskused näevad meretuuleparkides suurt võimalust maakondade majandusele. Juba praegu koondub investorite huvi maismaa tuuleparkide ümber ning meretuul ennustab tuua uued energiamahukad tööstused, kõrgepalgalised töökohad ning uued õppevõimalused.
Eelmisel neljapäeval avaldas kliimaminister Kristen Michal uue plaani, mille järgi tehakse taastuvenergia vähempakkumine 4TWh ulatuses maismaa- ja 4TWh meretuuleparkide võimsustele. Tegemist olulise sammuga Eesti taastuvenergia arendamise vallas.
Uued taastuvenergia tootmised aitavad omakorda kannustada Saaremaa ja Pärnumaa majandust ning maakondades tehakse juba ettevalmistusi energeetikasektori kolimiseks Idast Lääne-Eestisse. Saare arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurga sõnul väheneb prognooside kohaselt Eesti suurima saare elanike arv aastaks 2045 hinnanguliselt -16,4 protsenti ehk ligi 5400 inimese võrra ning inimeste väljavoolu peatamiseks on oluline luua juurde uusi õppe- ja töövõimalusi, mis tagaksid inimestele konkurentsivõimelise töötasu. «Suur osa kohalike omavalitsuste eelarvetest ja vahenditest, mille toel pakutakse eluks vajalikke avalikke teenuseid, tuleb füüsilise isiku tulumaksust. Jätkates praegusel hääbuval kursil, siis on peatselt ja tegelikult osaliselt juba tänagi, mitmete olemasolevate teenuste säilitamine ja pakkumine suure rahalise surve all,» ütles ta.
Suur huvi taastuvenergia tarbimise ja tootmise vastu on Saare maakonna kohalikel ettevõtetel juba ammu, seda eeskätt energiamahukal toiduaine-, elektroonika- ja metallitööstustel. Kahjuks aga puuduvad uued liitumisvõimsused, mis ei lase neid soove realiseerida. «Roheenergia puudumine tootmistsüklis paneb mitmed eksporditurud meie ettevõtete jaoks sisuliselt lukku. Ühelt poolt soovivad ettevõtjad prognoositava konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergiat ja teiselt poolt ollakse sunnitud hoolikalt kliimaeesmärke täitma. Seega, kui meie ettevõtetel pole mõistliku hinnaga taastuvenergia sisendit, siis on tarneahelatesse pääsemine ja seal püsimine väga keeruline. Rääkimata sellest, et meie ettevõtete konkurentsivõimet vähendab muuhulgas laevaühendus mandriga, mis ülesõidupiletite näol on nende jaoks lisakulu,» ütles Paenurk.
Juba praegu on mitmed potentsiaalsed investorid Saare Arenduskeskuse vestlustelt sama targalt lahkunud, saades aru, et nende plaanide realiseerimise ajaraam on liialt kaugel, sest 330kv elektriühenduse võrgu valmimise ajaks on hetkel prognoostiud 2033. aastat. «Riik, kohalikud omavalitsused, kogukonnad ja arendajad nagu Saare Wind Energy, Utilitas ja teised peavad konstruktiivset koostööd tegema, et kiirendada taastuvenergia ja võrguühenduse arenguid,» ütles Paenurk.
Positiivse näitena on tuuleparkide tulekuga suurenenud investorite huvi Pärnumaa vastu. Kohaliku arenduskeskuse juhi Erik Reinholdi sõnul pole küll järjekorda ukse taga, kuid aktiivne huvi ümbritseb Tootsi ja Saarde piirkonda, kuhu on rajatud maakonna kaks maismaatuuleparki. «Investeeringute hulk tõuseb kindlasti koos meretuuleparkidega. Me näeme juba praegu, et konkreetsed energialahendused on toonud investeeringuid. Kas või viimaste aastate suurim investeering ehk Metsä Woodi vineeritehas, mille rajamise üks element oli energia otseliini loomise võimekus. Seega soodsalt kättesaadav taastuvenergia on kahtlemata tööstuste jaoks oluline faktor,» ütles ta.
Taastuvenergia osakaalu suurendamise ja elektri põhivõrgu arendamisega tekib Eestil võimalus toota muuhulgas rohelist vesinikku, mille nõudlus on maailmas aina kasvamas. Ka siin näevad kohalikud arenduskeskused maakondadel potentsiaali, kuna vesinikku on kõige mõistlikum hüdrolüüsida just meretuuleparkide lähedal. «Väärindamata elektrienergia mööda traati eksportimine on ainult pool rehkendust. Võimalikult suurt osa taastuvenergiast, mis omatarbest üle jääb, tuleks väärindada kohapeal selliselt, mis maakondadele ja laiemalt riigile majanduslikult veelgi kasulikum oleks,» rääkis Paenurk. «Vesiniku hüdrolüüsimine salvestusvõimekuste arendamiseks ja uute alternatiivsete kütuste tootmiseks on kindlasti üks perspektiivikas suund,» lisas ta.
Kindel huvi on Saare maakonnal meretranspordi sõlmpunkti ja laevaehituse suunanäitajana keskkonnasäästlikumate kütuse vastu. «Lisaks maismaatranspordile liigub meretransportki süsinikukvoodi hinnatõusu tõttu järjest jõulisemalt alternatiivkütuste suunas, mille tootmisvõimekus liigub tuuleenergeetika ja vesinikuarengutega käsikäes. Me näeme, et ka siin on Saaremaal suur potentsiaal. Me võiksime alternatiivseid kütuseid ja muid derivaate toota kohapeal. See eeldab aga täiendavat võrguvõimekust ja uute taastuvenergia tootmisüksuste võrku liitmist koha peal,» lisas ta.
Sarnane huvi roheliste majandusharude vastu on ka Pärnumaal, kuid esmalt tuleks vaadata, kuhu tulevad meretuuleparkide liitumispunktid. «Meie soov oleks, et liitumine tuleks Pärnumaale. Nii saame liitumispunkti ümber rajada uued lahendused, kas vesiniku tootmise, energia salvestamise või suurte taastuvenergia tarbimiste näol,» ütles Pärnumaa arenduskeskuse juht.
Osa investorite kindlustunde loomisest on kohalike töökäte olemasolu. Mõlemad maakonnad on astunud selles vallas olulisi samme: Kuressaare Ametikoolis ning Pärnumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse uutel õppekavadel välja tuulikute hooldustehnikuid. «Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on teinud otsuse, et tuulikute hooldusega seotud isikute väljaõpe saab toimuma Kuressaares ja Pärnus ehk töökoha lähedal,» ütles Paenurk.
Mõlema maakonna soov oleks samuti toota vähemalt mingis osas tuulikute komponente. «Küsimus pole töökohas endas vaid lisandväärtuses. Me tahame kõrgema palga ja kõrgema lisandväärtusega töökohti ning uued tuulepargid annavad selleks meile võimaluse. Mõju ökosüsteemile on igal juhul väga suur. See on nagu kivi vette viskamine – kõigepealt peab miski tegema suure laine ja siis järgnevad väiksed lained: esmalt tulevad tuulepargid, siis energia tarbijad ja lõpuks peab keegi neile kotletti küpsetama ja juukseid lõikama,» rääkis Reinhold.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)