Prokuratuur lõpetas Swedbanki rahapesu uurimise: kuritegu ei tuvastatud

Swedbank Foto: Tom Little / Reuters / Scanpix

Prokuratuur teatas täna Swedbankile, et uurimine lõpetatakse, kuna riigiamet tuvastas, et kuritegu pole toime pandud.

Prokuratuur alustas uurimist 2019. aastal finantsinspektsioonilt saadud info alusel. Prokuratuur kahtlustas Swedbanki endist juhatust rahapesus. Uurimise all olid kaheksa inimest, sealhulgas panga endine tegevjuht Robert Kitt.

Swedbank AS teatab, et on teinud ametiasutusega igakülgset koostööd.

«Eesti prokuröri otsusega saame järjekordse mineviku puuduste uurimise selja taha jätta,» ütleb Swedbanki eritöörühma juht ja asepresident Tomas Hedberg.

Kriminaalasi puudutas perioodi aastatel 2011–2016.

Prokuratuur: raha ei jõudnud Eestisse

Peaprokurör Andres Parmase sõnul selgus uurimise käigus, et ebaseadusliku teel teenitud raha Eestisse siiski ei jõudnud, kuigi eelkuritegu sai tõendatud.

«Keskkriminaalpolitsei alustas uurimist seoses kahe Swedbanki kliendigrupiga. Esimene kliendigrupp puudutas Ukrainas toime pandud kuriteo raha liikumist Eestisse,» selgitas ta.

Parmase sõnul puudutas teine uurimine Venemaal toime pandud kelmust, kust pärinenud raha ka jõudis Eesti Swedbanki.

«Keskriminaalpolitsei tuvastas rikkumisi, mille tõttu esitas keskkriminaalpolitsei Swedbanki juhtivtöötajatele, kliendihaldurile ja Swedbank ASile kahtlustuse rahapesus. See seisnes selles, et Swedbank varjas oma juhtivtöötajate abil ühe kliendigrupi tegelikku kasusaajat,» sõnas Parmas.

Kuid kuna Venemaa ei avalda uurimiseks vajaliku infot, ei saa menetlusega edasi minna ega süüdistust esitada.

Väidetav kelmus Venemaal

Keskkriminaalpolitsei kontrollis kriminaalmenetluses kahe kliendigrupiga seotud asjaolusid, mille puhul oli kahtlus, et Swedbankis võidi pesta Ukrainas ja Venemaal toimunud kuriteost pärit raha. Kuna Ukraina õiguskaitseasutused kinnitasid menetluse käigus, et seal toimunud kuriteost pärit raha Eestisse ei jõudnud, siis jätkus kriminaalmenetlus seoses Venemaal toimunud väidetavast kelmusest pärinenud rahaga. Nimelt viidi Venemaa õiguskaitseasutuste hinnangul 2011.–2014. aastal Venemaalt ebaseaduslikult välja neli miljardit rubla väidetavast kelmusest saadud raha, mis liikus seejärel läbi Swedbank Eesti pangakontode. Toonases vääringus oli see 81 miljonit eurot.

Kohtueelse uurimise ajal kattusid Venemaalt väidetava eelkuriteo kohta saadud andmed teiste kriminaalasjas rahvusvaheliselt kogutud tõenditega, samuti on tuvastatud pangas rahapesu ennetamisel puudusi, mistõttu ei olnud põhjust esitatud andmetes kahelda. Kohtueelse menetluse lõpus anti kaitsjatele seadusest tingituna võimalus esitada vastuväiteid ja argumente nii eelkuriteo kui ka muu kriminaalasjas kogutud materjaliga seoses. Kogu täiendava info analüüsimisel tekkis piisavalt kõrvaldamata kahtlusi, et menetlus Venemaal võib olla poliitiliselt kallutatud ja selle tulemit ei saa Eesti õigussüsteemis ilma kontrollimata aktsepteerida. Sellele viitavad asjaolud, et menetluses on otsuseid langetanud sama kohtunik, kes on seotud ka Magnitski ja Navalnõi protsessidega, enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist alustati täiendavalt kogu vara konfiskeerimismenetlusega ja rahvusvaheline audit on seadnud kahtluse alla ka Venemaa riikliku ekspertiisi järeldused.

Riigi peaprokuröri Andres Parmase sõnul oleks ainus võimalus tekkinud kahtluste kontrollimiseks teha rahvusvahelist koostööd Venemaaga, kuid pärast täieulatusliku sissetungi algust Ukrainasse ei ole see enam võimalik. «Teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel oli rahapesu üks eeldus see, et raha, mille olemust varjatakse või muundatakse, peab pärinema kuriteost. Kui raha kuritegelik päritolu ei ole tuvastatud, siis ei anna ka rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine iseenesest alust kedagi rahapesus süüdi tunnistada. Oleme selle kriminaalasja materjalidega näinud vaeva, arutanud erinevaid võimalusi mitmete prokuröridega ja teinud endast kõik oleneva, et jõuda õiguslikule selgusele. Tõusetunud kahtluste kummutamiseks oleks võimalik tõendeid koguda eranditult Vene Föderatsioonist. Pärast Ukrainasse sissetungi algust ei toimu Venemaaga rahvusvahelist koostööd, kuid isegi kui meil õnnestuks hüpoteetiliselt Venemaalt tõendeid saada, tuleks meil uute asjaolude tõttu ka nende õigsuses kahelda. Samad küsimused tõusetuksid kohtumenetluses, kus kohtul tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks,» ütles riigi peaprokurör Andres Parmas.

Riigiprokurör Sigrid Nurm ütles, et menetluses leiti, et uuritud perioodil oli Swedbankis rahapesu tõkestamise reeglite järgimisel mitmeid puudusi. «Tõendid viitasid, et pank on oma juhtivtöötajate ja kliendihalduri abil varjanud teadlikult 74 kõrge riskiga kliendi tegelikku kasusaajat, lubanud teha väidetavast eelkuriteost pärit rahaga korduvaid pangasiseseid raharinge, et varjata raha tegelikku päritolu, lubanud saadud raha konverteerida muudesse valuutadesse ning kanda erinevatesse jurisdiktsioonidesse ilma korrektsete alusdokumentideta ning esitanud korrespondentpankadele ja rahapesu andmebüroole infot, mis on olnud eksitav. Puudujäägid võimaldasid uurimise all olnud panga klientidel luua pangasisestes ülekannetes raharinge, mille eesmärk oli raha kihistada, et selle päritolu oleks keerulisem tuvastada,» ütles Nurm.

«Kuigi kriminaalasja ei ole võimalik kohtusse saata, õnnestus põhjalikus menetluses pangas toimunu välja selgitada. Uuritud ajal oli üldine rahapesuriskide teadlikkus praegusest oluliselt madalam, kuid sellele vaatamata oleks pank pidanud rahapesuvastaseid nõudeid järgima korrektselt. Koostöös politsei, finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebürooga tehtud töö andis meile põhjaliku ülevaate nii panga rikkumistest kui ka sellest, kuidas pank sel perioodil rahapesuvastast töökorraldust tõhustas. Näiteks oli rahapesu tõkestamise ametnikke 2016. aastal pangas seitse, kuid 2019. aastaks oli neid juba 74,» lisas riigiprokurör Sigrid Nurm.

Vaatamata rahapesu ennetamise puudujääkidele ja rikkumistele Swedbankis, ei moodusta ainuüksi rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine Eesti õigussüsteemis kuritegu. Sel ajal kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse järgi tuleb rahapesu kuriteokoosseisu puhul tõendada nii eelkuriteo toimumine, raha pärinemine eelkuriteost kui ka rahapesu eesmärgil rahaga tehtud toimingud. Kui mõni neist elementidest ei ole piisavalt tõendatud, siis ei saa seaduse järgi teha etteheidet rahapesus. Seetõttu lõpetas riigiprokuratuur kriminaalmenetluse.

Kui enne 2014. aastat oli kuriteona karistatav ka nn institutsionaalne rahapesu ehk rahapesukahtlusest rahapesu andmebüroole teatamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, siis see tegu 2015. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatusega dekriminaliseeriti. Selline kuriteokoosseis võiks prokuratuuri hinnangul hõlbustada sarnaste kaasuste lahendamist tulevikus.