Elering kummutab sotside väidet: Kalle Kilk pole öelnud, et meretuulepargid toovad odavaima elektri

Andmevahtusplatvormi kaudu toimub elektrituruseaduse alusel lepingute registreerimine ja andmete vahetus energiamüüjate ja võrguettevõtjate vahel, et oleks võimalik väljastada arveid ja teha tarbijatele pakkumisi. Foto: Eero Vabamägi

Ehkki sotside esindaja Priit Lomp kaitses eile ETV «Esimeses stuudios» meretuuleparkidele kavandatavat vähempakkumist väitega, et selle taga on energeetikaeksperdid, sh Eleringi juht Kalle Kilk, lükkab võrguettevõte ise selle omistuse ümber.

«Kui poliitikuid on keeruline uskuda, siis mina usun siinkohal Eleringi pealikku Kallet, kes ütleb, et tegelikult on Eesti jaoks kõige odavam ja varustuskindlam see, kui me kombineerime päikest, meretuuleparke ja paneme sinna juurde salvestuse ja gaasijaamad,» rääkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp kolmapäeva õhtul televaatajatele.

Saate käigus viitas Lomp Eleringi juhile veel mitmeid kordi, öeldes muu hulgas, et sotsidel ja Eleringil on energeetika arendamisel sama plaan.

Eleringi teatel pole Kilk siiski öelnud, et meretuulepargid toovad tarbijale kõige madalama elektrihinna. «Kalle ei ole väitnud ega pooldanud üht või teist toetusskeemi. Pigem on juttu olnud ikka taastuvenergia arendamisest üldiselt,» kommenteeris Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Liis Eiser Kilgile omistatud väiet.

Põhivõrgu ettevõtte hinnangul oleks mõistlikum noppida kõigepealt ära hoopis madalamal kasvavad viljad. «Uute tuuleparkide toetamisel tuleb esmalt ära kasutada odavamad võimalused ehk maismaatuulepargid,» selgitas Eiser süsteemioperaatori nägemust.

Küll aga oleks meretuuleparkide arendamine Eleringi hinnangul mõistlik juhul, kui selle vastu tuleb piisavalt tööstustarbimist. «Kui riik näeb, et Eestisse tekib uusi suuri elektritarbijaid ja tarbimine kasv ületab nö orgaanilist kasvu, siis on igati loogiline võtta kasutusse ka meretuuleparkide potentsiaal,» lisas Eleringi esindaja.

Elering prognoosis viimases varustuskindluse analüüsis, et 2032. aastaks, mil riigi doteeritav meretuulepark peaks valmima, kasvab Eesti elektritarbimine tänaselt 8,3 teravatt-tunnilt 10,5 teravatt-tunnini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv EISA räägib aga tarbimise kahekordistumisest ehk 16 ja rohkemast teravatt-tunnist.

Süsteemihalduri teatel pole nende mudelis tööstusbuumiga arvestatud. «Uute tarbijate lisandumise osas on kõige parem teadmine ja analüüsivõimekus ettevõtluse toetamisega tegelevatel riigi institutsioonidel,» tõdes Elering.