Eesti ei piirdu Tallinnaga: maal elades saab edukalt karjääri teha

Võru linn. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

Hajaasustusega Eestis tekib tihtipeale tunne, et karjääri saab teha ainult pealinnas või mõnes suuremas keskuses, kuid nelja maal elava töötaja sõnul ei vasta see tõele. Nimelt värbavad suurettevõtted üha enam inimesi maapiirkondadest, pakkudes neile paindlikku töökorraldust ja kodukontori võimalust.

Tööpuudus maapiirkondades on mitmetahuline probleem. Vaadates statistikat, on suurim murekoht Ida-Virumaa, Valgamaa ja Põlvamaa, kus tööstuse määr on vastavalt 14,1, 12 ja 9,2 protsenti. Töö puuduse korral kolitakse mõnda suuremasse linna või pealinna, mille tagajärjel hääbuvad maakohad, tühjenevad koolid ja kannatab väikepiirkonna majandus.

See ei pea aga nii olema, sest mitu suurettevõtet pakub kaugtöö võimalust, mis tähendab ühelt poolt, et töö pärast ei pea ilmtingimata pealinna kolima ja teisalt annab see rahu ja vaikust armastavale linnainimestele võimaluse maale elama asuda. Näiteks on Tele2 teenindus-coach Liis Jäger elanud terve oma elu Võrumaal, enda sõnul «täitsa metsa sees», ning on teinud, vaatamata peakontorist eemal elamisele, Tele2s suuri karjäärihüppeid.

Töökoht katab Tallinna majutuskulud

«Kandideerisin Tele2 Võru esinduse müügispetsialisti ametikohale seitse aastat tagasi. Esiteks oli Tele2-l väga hea maine ja töökoht tundus põnev, teiseks oli suur eelis asukoht, sest teist sellist tööd toona Võrus ei pakutud,» rääkis Liis. Pealinna kolimist on ta küll kaalunud, kuid maal elamise võlud on teda paiksena hoidnud. «Ma saan kodus välisuksest välja astudes olla värskes õhus ja looduse vaikuses. Siin pole müra, autosid ega tolmu ning ma tunnen, et puhkan ja taastun looduses paremini,» rääkis ta.

Liisiga nõustub praeguseks üle viie aasta Tele2s töötanud äriklientide kõneteenuste äriarendusjuht Ketly Alliksoo, kes elab ja töötab suurema osa ajast Võru linnas. «Võru on väike ja armas linn, kus on kõik vajalik olemas ning igale poole jõuab kümne minutiga,» kiitis ta.

Kui Ketly töötab ligi 90 protsenti tööajast kodukontoris, käib Liis oma töö iseloomu tõttu Tallinnas kolmel nädalal kuus, veetes kaks-kolm päeva järjest pealinnas. Tõsi, sõitmist on palju, kuid tööandja hüvitab osaliselt töösõitudega kaasnevad kulud. Lisaks on ettevõttel kokkulepe hotelliga ehk kõikide kaugtöötajate majutuskulud katab Tele2.

Maakoha fredjüssiliku rahu vastu pealinn ei saa

Tiimijuht Hele Kann alustas Swedbankis tööd veel Tallinnas elades, kuid ühel hetkel tekkis mõte maale kolida. Mõeldud, tehtud! Nüüd elab Hele Läänemaal, 30 kilomeetri kaugusel Haapsalust. «Kuna Swedbank võimaldas kaugtööd, sain valida endale unistuste elukoha,» ütles ta. Maal elamise suurim eelis on tema sõnul aja uus väärtus. «Aega saab nüüd autoga ummikutes seismise asemel kulutada fredjüssiliku molutamise peale. Sellest ma juba niisama ei loobuks,» sõnas Hele.

Töötukassa statistika järgi on Läänemaa vabade ametikohtade arvu poolest Eesti viimaste seas. Praegu on pakkumisel 26 vaba töökohta, mis moodustavad 0,2 protsenti kõigist maakonna ametikohtadest. «Kui mul tekkis mõte maale kolida, siis öeldi, et saan seda teha vaid siis, kui tulen koos tööga, sest siit ma seda ei leia,» ütles Hele.

Türi vallas väikses külas elava Swedbanki notariaaltehingute üksuse juhi Elo Lusti sõnul on ka tema kodukohas keeruline tööd leida, eriti kehv on olukord hästitasustatud töökohtadega. «Swedbankis olen töötanud peaaegu 12 aastat. Üks tööle kandideerimise argument oli just see, et töökoht asus minu kodukoha lähedal. Kindlasti oleksid Tallinnasse kolimise juures omad plussid, kuid suurlinna elu ei ole minu jaoks,» ütles ta.

Väljaspool Tallinna saab edukalt karjääri teha

Hirm, et kaugtööd tehes jääb karjäär seisma, on asjatu – kui teha oma tööd kire ja pühendumusega, paistab see ka distantsilt silma. «Ma kuulen tihti, kuidas enda töö juures otsitakse vigu. Selle asemel tuleks keskenduda oma tugevustele ja leida enda jaoks põhjus, miks ma tahan seda tööd teha, mitte miks ma pean seda tegema,» ütles Ketly.

Kui peaks aga tekkima kartus kõrgemale ametikohale kandideerimise ees, tuleks Liisi sõnul sellest kohe personaliosakonna või otsese juhiga rääkida. «Siin on väga oluline ettevõtte hoiak. Näiteks mina kandideerisin mõni aeg tagasi Tele2s uuele ametikohale ja mul ei tekkinud kordagi kahtlust, et äkki mind ei eelistata, kuna ma ei ela Tallinnas. Tele2s on kaugtöö aktsepteeritud ja kedagi ei kohelda teistmoodi tema töö asukoha pärast. Igal juhul ei tasuks hirmu taha seisma jääda, vaid sellest avatult rääkida,» soovitas ta.

Sarnaseid karjäärihüppeid on maakohas elades teinud ka Elo. «Ma alustasin Swedbankis tellerina ehk tänase nimega kliendinõustajana. Nüüd olen aga natuke üle kahe aasta olnud üksuse juht. Oluline on ise olla aktiivne, julgeda võtta vastutust ja olla kohusetundlik! Muidugi peab olema ka soov ja tahe areneda,» ütles ta.

Kaugtööliste värbamine aitab jõuda parima töötajani

Selles, kas ettevõtted peaksid töötajate värbamisel vaatama peakontorist kaugemale, on neli töötajat ühel meelel. «Tele2 näitel avaldab see ettevõtte võimalusi leidmaks parima võimaliku töötaja. Lisaks leian, et efektiivsus on kodus töötades suurem,» ütles Ketly.

Viimasega nõustub ka Hele, kellel on Swedbankis mitu kaugtööl olevat kolleegi. «Kaugemalt vaadates on pilt suurem. Kui tallinlased tihti pealinnast kaugemale ei näe, näevad maal elavad inimesed Tallinna ja seda ka, mis sinna vahele jääb. Samuti liigub väljaspool pealinna virvarri aeg teisiti ja kaugtööl olevad inimesed oskavad seda sellevõrra paremini hinnata ja kasutada,» ütles ta. Ka Elo osakond Swedbankis on juba üle-Eestiline ehk inimesed paiknevad kaheksas eri piirkonnas.» 

«Koosolekud on meil iga nädal veebis ja kõik asjad saavad tehtud. Kui moodustati üksus, mida  juhin, töötas enamik inimesi Tallinnas. Nüüdseks on olukord vastupidine ja pealinnas on töötajaid alla poole,» tõi ta näiteks.

Tele2 soovitused kaugtöötajate toetamiseks

• Töökoht peaks olema asukohast sõltumata ergonoomiline ehk ettevõte võiks soetada või kompenseerida kindlas summas sobiva tooli, kontorilaua ja valgustuse.
• Tiimi koosolekud võiksid olema regulaarsed, näiteks iganädalased, et säilitada õlatunnet.
• Koosolekute ajal võiks kaamera olla sees, et kolleegidega tekiks parem side.
• Vaatamata kaugtööle, tuleks aeg-ajalt käia kontoris, et kolleegidega vahetult suhelda.
• Kuna üksinda distantsilt töötades võib inimene jääda oma muredega üksi ja kokkuvõttes kiiremini läbi põleda, tuleks talle leida tugiisik, kellega oma mõtteid jagada. Sama oluline on ettevõttesiseselt vaimse tervise ohtude teadvustamine.