Finantsinspektsioon: pankade trahvid ei peagi olema kommiraha suurused

Siim Tammer Foto: Erakogu / Finantsinskektsioon

Finantsinspektsiooni (FI) juhatuse liige Siim Tammer leiab, et finantssektoris ei saa trahvi suurus olla pelgalt kommiraha, sellel valdkonnal on kandev mõju majanduskeskkonnale ja usaldusel on seal selge väärtus.

«Aastaid on olnud finantssektori trahviraamistik selline, et majanduslikult on oluliselt odavam nõudeid rikkuda, kui neid järgida,» nentis Tammer FI blogis. «Maksimaalsed trahvisummad ei ületanud reeglina 32 000 eurot, mis kehtiva karistuspoliitika järgi oli praktikas umbes 10 000 euro suurune trahv. Näiteks, kui Danske rahapesu tõkestamise rikkumiste puhul oleks tulnud ja olnud võimalik väärteo korras reageerida, oleks selline trahviraamistik rakendunud,» selgitas ta.

Samas märkis Tammer, et riik on seda muret mõistnud ja 2023. aasta novembrist jõustusid üldises karistusõiguses põhimõttelised muudatused – sisuliselt on väärteomenetlustega võimalik nüüd määrata karistusi miljonites eurodes. «Üks selline sektor, mis sai kõrged trahvimäärad, on finantssektor. Ilma põhjustesse sügavamalt minemata mõistan trahvide tõstmise olulisust, eelkõige juba selle läbi, et teoreetiliselt ei ole rikkumise toimepanemine enam iga kord odavam kui võimalik maksimaalne trahv. Selline olustik tagab ausama konkurentsi ja on ka heidutusena tugev sõnum,» leiab Fi juhatuse liige.