EY aasta ettevõtja nominent Virulasest ettevõtja väiketraktor säästab pinnast

Andrus Karnau
, ajakirjanik
Copy
Marek Kokerovi demonstreeritava hüdraulilise tõstuki 670 Master kandevõime on seitse tonni.
Marek Kokerovi demonstreeritava hüdraulilise tõstuki 670 Master kandevõime on seitse tonni. Foto: Erakogu/ Country OÜ

Kundas OÜ Country töökodades valmivad metsaveotraktorid on enamasti mustkollastes värvides, sest erksates toonides haaratsit ja käruposte on juhil kergem silmas pidada.

OÜ Country asutaja ja tegevjuht Marek Kokerov (43) on EY ettevõtlusauhinna nominent. Tema ettevõttel on kaks põhilist kaubamärgi toodet: metsaveotraktor Kinetic ja Country metsahaagised koos tõstukiga, mille kergemad mudelid on sobilikud ka väikese traktori või ATVga vedamiseks.

Esimese hooga ei tahagi uskuda, et Eestis toodetakse väikeseid traktoreid, mida müüakse Euroopas ja Ameerikas. Kogemust on osaühingul juba üksjagu – 15 aastat – ning esimesed kaheksarattaveolised traktorid said valmis 10 aastat tagasi.

Enamik detaile toodetakse Kundas, aga on ka palju ostutooteid, nagu hüdrosilindrid, hüdrojagajad, rattarummud. Traktorite mootorid, käigukastid ja reduktorid ettevõte ostab, aga ülejäänud osad valmivad Eestis.

«Traktori isetoodetavate detailide protsent on suurem kui haagisel, sest väiketehnikale sobivad standardsed ostutooted turul puuduvad,» ütleb Kokerov. «Väiketraktor on nišitoode, paljusid asju teevad alltöövõtjad meie jooniste põhjal. Kui selliseid masinaid luua, siis tuleb kaasata erinevaid osapooli: elektri-, hüdro- ja mehaanikainsenere.»

Kokerov on õppinud Tallinna tehnikakõrgkoolis, seega pole insenerilahendused talle võõrad. «Mehaanika on huvitav ja kui otsisin oma toodet, siis läksin kaasa mõttega, et hakata tootma väiketraktorile metsahaagist,» lausub ta. «Sellist müügis ei olnud ja nii saigi mõttega edasi mindud.»

Esimesed aastad tegi ettevõtja seda teiste tööde kõrvalt, aga 2010. aastast sai see tema igapäevatööks. 2012. aastal tuli metsatraktori loomise mõte. «Soome edasimüüja valikus oli ka üks Rootsis tehtav väikeklassi metsatraktor, aga ta ei olnud selle kvaliteediga rahul,» meenutab Kokerov. «Tema ütles, et kui teete sarnase toote, siis olen huvitatud edasimüügist.»

Virumaa mees võttis mõttest kinni ja 2014. aastal oli prototüüp valmis.

Iga masin käsitöö

OÜ Country müüb oma tooteid üle Euroopa. «Meie edasimüüjate seas on nõrgemaid ja tugevamaid, eks me ise are­neme ja teeme uusi tooteid ning ootame, et edasimüüjad oma mahte kasvataks,» räägib Kokerov. «Müügivõrgustiku arendamine käib nagu toodetega – kui mõnel ei tule välja, siis vahetame ta võimalusel suurema ja parema vastu.»

OÜ-l Country on edasimüüjaid 18 riigis, enamik neist asub Euroopas, aga toodang läheb ka Kanadasse. Otse müüb ettevõte Eestis ja Lätis.

Metsaveotehnika müük on nagu metsaraiegi, hooajaline. Kui sügisel suurem tegu pihta hakkab, tulevad ka tellimused haagistele ja traktoritele.

Metsaveotehnika müük on nagu metsaraiegi, hooajaline. Kui sügisel suurem tegu pihta hakkab, tulevad ka tellimused haagistele ja traktoritele. Country teeb neid õige mitmes variandis: võimsamaid professionaalidele ning lihtsamaid väiksematele metsaomanikele ja ülestöötajatele. Metsatraktori haaratsi võib asendada harvesteri peaga ning minna traktoriga metsa lõikama, kuidas tellijad soovivad.

Sellise traktori hind algab väiksema kandejõuga masinail 65 000 eurost. «Hind sõltub varustusest. Kombineeritud varustusega metsaveotraktorist saab poole­tunnise seadistamisega teha harvesteri,» märgib Kokerov. «Meil on kolme- ja neljatonnise kandevõimega traktorid.»

Standardmasinaid Countryl ei ole, iga sõiduk koostatakse ostja soovide järgi. Kombineeritud varustusega traktori hind algab 110 000 eurost.

Eestis neid palju ei sõida, rohkem leidub neid Lätis, kus on kümmekond. Traktorid lähevad põhiliselt Soome, Rootsi ja Norra, kus on tihtilugu tavaks teha metsa väiksema tehnikaga, et mitte metsa pinnast nii väga kahjustada. Kogu maailm liigub keskkonda säästvama mõtteviisi poole ja niisamuti ka metsatöö.

«Ühes kuus toodame kolm traktorit,» ütleb Kokerov. See on märgatav kasv võrreldes tootmise algusaja, veel mõne aasta taguste mahtudega. «Ma ise ei tunne, et võiks veel rahul olla, sest sihid, kuhu tahaks mahtude ja tootevalikuga jõuda, on suuremad.»

2022. aastal toodeti Countrys ligikaudu 500 tõstukit, 400 haagist ja 30 traktorit, 2023. aastal oli käibes ja ühikutes väike langus.

Hüplikud ajad

Üle-eelmine majandusaasta oli ettevõttele raske, sest materjalide hinnad tegid järsu üleshüppe ja oli suuri probleeme nende saadavusega. Terase hind tõusis pärast sõja puhkemist Ukrainas pea neli korda.

«Mullu oli käibes langus ümmarguselt kümme protsenti, aasta lõpu poole läks jälle paremaks,» ütleb Kokerov. «Metsa ülestöötamise ajal talvel on ka tellimusi rohkem.»

Mullu oli kuid, mil kõigile töötajatele polnud rakendust pakkuda, aga Marek Kokerovi sõnul tahtis ta töötajaid hoida ajaks, mil tellimused jälle tulema hakkavad.

Kundas on ettevõttel neli tootmishoonet, kus ametis ligi 40 inimest. Ettevõtte eesmärk on tuua lähiajal tootmine kokku ühe katuse alla. Mullu oli kuid, mil kõigile töötajatele polnud rakendust pakkuda, aga Kokerovi sõnul tahtis ta töötajaid hoida ajaks, mil tellimused jälle tulema hakkavad.

«Hoidsime väärtuslikke töötajaid, kes suure vaevaga leitud, meeskonda ei tahtnud kergesti vähendada. Õnneks eelmise aasta lõpus tellimused taastusid,» ütleb Kokerov.

See aasta on alanud üsna hästi. «Ega keegi ei tea, mida aasta toob. Ärevust on igal pool ja masinaid nii palju lattu ei osteta, õnneks oleme leidnud uusi koostööpartnereid,» jätkab Kokerov.

Metsahaagiste tootjate vahel on konkurents tihe, tootmise tase kõrge. Eestis on tõsisemad konkurendid Fors MW ja Palmse Mehaanikakoda. Väiketraktoriga on lihtsam, sest konkurents ei ole nii tihe.

«Sellise suurusega traktorite tegijaid on Euroopas veel üks-kaks,» räägib ettevõtja. «Mis on meie konkurentsieelis? Erinevus on detailides, nagu jalgrattagagi, kui seda poes valida. Peale vaadates on jalgrattad ning metsahaagised ja -tõstukid kõik ühesugused. Seetõttu püüame oma lahendustega olla parimad.»

Eristuda aitab ka see, et ettevõte teeb klientidele erilahendusi. «Toodete loomisel ja paremaks muutmisel võtame arvesse kõiki klientide nõuandeid ning soovitusi, et muuta tooted veelgi paremaks,» sõnab Kokerov.

Kundasse on nüüdseks koondunud kogu tootmisprotsess. Seal valmistatakse masinate osad, värvitakse ja koostatakse lõpptoodang.
Kundasse on nüüdseks koondunud kogu tootmisprotsess. Seal valmistatakse masinate osad, värvitakse ja koostatakse lõpptoodang. Foto: Erakogu/ Country OÜ

«Eesti ettevõtete tingimused on üsna ühesugused, oleme teistest kallima energiaga riik, palgatase ja ka müüdavate materjalide hinnad kipuvad tihtilugu olema kõrgemad kui lõunanaabritel. Seetõttu on ainuke võimalus muuta tootmist efektiivsemaks,» kõneleb Kokerov. «Vene metall ei ole meile kunagi konkurentsieelis olnud, sest kasutame palju eriterast, mis tuleb Saksamaalt, Soomest või Rootsist.»

Country tegevjuhi sõnul on Euroopa terasetootjad kohanenud ning valmistavad ka seda, mida varem tuli kohale toimetada Venemaalt ja Ukrainast.

Selle aasta algul toob ettevõte välja suurema tõstuki, mille noolel pikkust 9,5 meetrit. «Valik peab olema mitmekesine, et importijad saaks rohkem müüa,» ütleb Kokerov. «Esimestel aastatel kogusime tuntust väiksemate haagiste ja tõstukite tootmisega. Meil olid kuni viiemeetrised tõstukid ja viietonnised haagised, mis nüüdseks on kasvanud 15-tonnisteks haagisteks ja üheksameetriseks nooleks.»

Eesti on juba kaks aastat elanud majanduslanguses. «Hinnasurve on suur, tunnetame majanduslangust ja kohaneme,» lausub Kokerov. «Ostjad uurivad hindu põhjalikult, võtavad palju erinevaid pakkumisi. Kasumimarginaal oli eelmisel aastal väiksem, aga ootame põnevusega, mis sel aastal majanduses juhtub.»

Tunnustus tiimile

Kokerov on pereinimene, tal on kolm last: seitsme-, viie- ja kolmeaastane. «Tegevust jagub, on nii jonni kui ka rõõmu,» kinnitab ta. Vabal ajal käib ta nii palju kui võimalik merel kala nõudmas, kuna on kutseline rannakalur.

Kokerov märgib, et EY konkursil nomineeritud olemine on tunnustus ettevõtte meeskonnale, et pingutusi on märgatud. Konkurss aitab ka ettevõtte tuntust kasvatada. «Oleme selles vallas mingis mõttes ikkagi üsna noor tegija,» arvab ta.

Nagu loo alguses juba öeldud, siis toodang värvitakse Kundas enamasti kolla-mustaks. Kokerovi sõnul on traktorijuhil hämaras eredavärvilist haaratsit või harvesteripead lihtsam märgata, nagu ka haagise poste. «Metsatraktorile saab tellida ka erivärvilahendust. Tihti valitakse suuremate masinatootjate värvilahendust, nagu John Deere, Ponsse või Rottne,» märgib Kokerov.

Rottne harvesterid on sinised nagu suvine taevas, John Deere’i värv on roheline, aga Ponsse toodab kollamusti masinaid.

Žüriiliikme kommentaar

Meelis Atonen.
Meelis Atonen. Foto: Erakogu.

Meelis Atonen

AS-i Tavid nõukogu liige

Marek Kokerov on tõeline self-made man ehk lihtsa vanaaegse ettevõtja võrdkuju. Selliseid ettevõtjaid oli eelmise sajandi üheksakümnendatel jalaga segada, sel sajandil on neid raskem leida. Umbes viisteist aastat tagasi mõistis tehnilise taibuga mees, et turul on väiketraktoritele mõeldud haagiseid puudu ning nende tootjaid veel vähem, otsustas tühja koha likvideerida. Nüüdseks on ettevõte edukas ja arenev ning selle omanikku võib julgesti kutsuda maa soolaks. Kundas on kindlasti tegu olulise ettevõtjaga, kes panustab ka kohalikku ellu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles