/nginx/o/2024/02/22/15902483t1hb897.jpg)
Laiale avalikkusele tundmatu Rantelon on tõusnud Eesti elektroonikatööstuse tippu, vallutades selle oma kõrge kasumlikkusega, mida toidab ühelt poolt teadus ja teiselt poolt sõda.
EY aasta ettevõtja nominent ⟩ Teadus ja sõda viisid Ranteloni Eesti elektroonikatööstuse tippu
Järgmisel aastal juba oma 30. sünnipäeva tähistav Rantelon on hea näide sellest, kuidas teadusega saab korralikku kasumit teenida. Ettevõte on spetsialiseerunud raadiosageduslike elektroonikaseadmete väljatöötamisele ja tootmisele ning viimastel aastatel on nad kliente juurde võitnud oma droonituvastusseadmetega.
Ettevõtte juht Karl Taklaja kinnitab täie veendumusega, et väga odavat tööd nad tegema ei hakka. «Kõrge lisandväärtus on see, mis on meid erinevate edetabelite tippu viinud,» ütleb neli aastat tagasi ettevõttega liitunud ja kaks aastat tagasi ärijuhtimise üle võtnud mees. «Kuna oleme väga kitsale valdkonnale – raadiosidele – spetsialiseerunud, siis oleme saanud oma teraviku väga teravaks ajada.»
Tõepoolest, Rantelon pakub kõrge lisandväärtusega teenust välismaa ettevõtetele, kes tellivad neilt täisteenusena tootearenduse ja hiljem ka tootmise. «Arendus on väärtuslikum kui valmis asja kokkupanemine,» selgitab Taklaja. Lisaks rahvusvahelisele koostööle arendavad ja müüvad nad oma tooteid.
Viimaste aastate ärevad sündmused maailmas on suurendanud julgeoleku- ja militaartehnika nõudlust ning see on kasvatanud ka Ranteloni käibenumbreid.
Ranteloni tooteportfellist üle poole moodustab tööstuselektroonika, kolmandiku julgeoleku- ja militaarelektroonika ning viiendiku side- ja telekomiseadmed. Viimaste aastate ärevad sündmused maailmas on suurendanud julgeoleku- ja militaartehnika nõudlust ning see on kasvatanud ka käibenumbreid.
Ülikooli spin-off
Nõmme era- ja kortermajade vahel paiknev tootmishoone on tehnoparkidest ja tööstuspiirkondadest kaugel ning tegutseb vaikselt ja märkamatult. Kohal on ilmselgelt hea aura, sest enne neid asus selles kompleksis mitmeid Eesti ettevõtlusauhindu pälvinud Chemi-Pharmi tootmine. Äripäeva elektroonikatööstusettevõtete edetabeli võitnud Rantelon kolis sinna neli aastat tagasi, kui Tallinna tehnikaülikooli niigi kitsaks jäänud ruumid remonti läksid.
Raadiosideinstituudi spin-off’ina alustanud ettevõte töötas aastaid ülikooli juures, pakkudes tudengitele rahateenimisvõimalust ja raadioinseneridele rakendust. Ettevõtte arendustegevuse tuumiku moodustavad praegu 20 inseneri, kes on saanud hariduse enamasti tehnikaülikoolis.
Raadiosidevaldkonna spetsialiste TalTechis enam ei koolitata, mis tähendab Rantelonile üha suurenevat probleemi – kust saada tulevikus raadioinseneridele järelkasvu. Lähim koht, kus neid koolitatakse, on näiteks Tampere ülikool. Nendega teeb Rantelon ka koostööd. Koos Tampere ülikooliga võideti 2020. aastal Euroopa Kaitsefondi innovatsiooniauhind. Üks Eesti raadiovaldkonna doktorant lõpetas hiljuti oma õpingud Tamperes.
«Valikut meil pole, võtame, keda võtta on,» tõdeb Taklaja. Nad on pannud TalTechi tudengitele välja ka kaks 2500-eurost stipendiumi, et seeläbi motiveerida noori raadiovaldkonna aineid valima. Tootmistöölistega, keda on 40 ringis, on Taklaja sõnul natuke lihtsam, väga häid noori töötajaid on nad viimasel ajal saanud näiteks Tallinna polütehnikumist.
Varu on palju
Nüüd, kus Rantelon on kolinud uutesse ruumidesse, soetanud endale uue tootmisliini ja plaanib luua müügiosakonna, on oodata veelgi jõulisemat kasvu. Juba nähakse, et olemasolev hoone jääb kitsaks ja tuleb hakata vaatama uut maja.
Praegune asukoht Nõmme miljööväärtuslikus piirkonnas on tegelikult ka probleem ja seal kasvada ei ole võimalik. Nõmmel ei tohiks kasutada õhksoojuspumpasid, kuid nende maja seinal on neid 40. Suvel läheb uuesti ehituseks, et tehasehoone tehnoseadmeid peita ja maja linnaosa eeskirjadega vastavusse viia.
Taklaja sõnul oleks lihtsam uus hoone n-ö põllule ehitada, kuid sinna oleks raske töötajaid värvata. Kuid kasv iseenesest ei ole eesmärk. «Eesmärk on säilitada kasumlikkus ja pakkuda kõrge lisandväärtusega teenust,» räägib ta tulevikuplaanide kohta.
Rantelonil on pikaajalised strateegilised kliendid, kellest on siiani piisanud. Uus tootmisliin võimaldab tootmist kolmekordistada, mis annab juurde müügipotentsiaali, mida plaanitakse uue struktuuriüksuse avamisega realiseerima hakata.
Indoneesia politsei kasutab Ranteloni droonituvastussüsteeme ja droonipüsse Mandalika Circuiti ringraja kohal tiirutavate ebaseaduslike droonide mahavõtmiseks.
Enamasti leitaksegi kliente eelneva kliendiportfelli najal ja suured kliendid avavad ukse ka laiematele turgudele. Ranteloni inseneeria on nii tugev, et neil tekib oma klientidega sõltuvussuhe, mis võimaldab rakendada ka paindlikku hinnapoliitikat ja inflatsiooniga sammu pidada. Selliste sõltuvussuhete loomine saab toimuda ainult väga pikaajalise koostöö pinnalt. Oma kliente Rantelon hoiab ning pakub neile paindlikke lahendusi. Enamasti on ettevõte suuteline kogu tootmistellimuse iseseisvalt täitma.
Enamus eksporti
Valdav osa Ranteloni toodangust läheb ekspordiks peamiselt Läänemere-äärsetesse riikidesse, Soome ja Poolasse. Hiljuti võideti Leedus suur Frontexi rahastatud riigihange ning nüüd hakatakse tootma Leedu piirivalvele droonituvastuse ja -segamise süsteeme.
Toodangut turustatakse üle maailma ja seda läheb nii Ameerikasse kui ka Aasiasse. Näiteks Indoneesia politsei kasutab Ranteloni droonituvastussüsteeme ja droonipüsse Mandalika Circuiti ringraja kohal tiirutavate ebaseaduslike droonide mahavõtmiseks. «Ühe MotoGP nädalavahetusega võeti seal maha 46 drooni,» nimetab Taklaja konkreetseid numbreid.
Droonipüss on tegelikult raadiolaineid väljastav segaja, millele on antud püssi kuju ning mis katkestab droonide side juhtimiskeskuse ja satelliitnavigatsiooniga. Droonid muutuvad juhitamatuks ja lõpuks kukuvad alla.
Lisaks segajale valmistab Rantelon droonidetektoreid, mis võimaldavad märgata droone üle 10 kilomeetri raadiuses. Detektoriga tuvastatud droonid saab droonipüssiga kahjutuks teha, kui need on jõudnud kolme-nelja kilomeetri raadiusesse. Mõlemad seadmed leiavad kasutust Ukrainas.
Esimene militaartoode loodi Eesti kaitseväe Afganistani missiooni jaoks 2002. aastal. Nendeks olid autodele paigaldatavad segajad, mida sai kasutada kauglõhatavate pommide vastu. Missioonide lõpuga kadus vajadus selle tehnika järele. Droonide tuvastamise teema tuli Rantelonis päevakorda alles kuus aastat tagasi, kui Eestist sai Euroopa Liidu eesistuja ning politsei- ja piirivalveamet tellis neilt droonituvastusseadmeid.
Peamine osa Ranteloni käibest tuleb koostööst Kanada ettevõttega EXFO, mis on seotud julgeolekuvaldkonna süsteemidega, ning Norra ettevõttega AutoStore, mille peamine tegevusvaldkond on täisautomaatsed robotite najal toimivad laosüsteemid.
Isa jälgedes
Ranteloni asutas 29 aastat tagasi Tallinna tehnikaülikooli professor Andres Taklaja koos insener Priit Kinksiga. Ettevõtte edule andis tõuke koostöö USA raadioelektroonikafirmaga MITEQ ning selle presidendi, väliseestlase Aksel Kiissiga.
Kinks on praegu ettevõtte peainsener, Andres Taklaja andis kaks aastat tagasi poeg Karlile oma osakud üle ja usaldas ka ettevõtte juhtimise tema kätte. Ettevõtte aupresidendi ametis olev 76-aastane asutaja käib ka praegu iga päev läbi, kuid ettevõtte juhtimisse ei sekku ning annab ainult nõu ja hinnanguid.
Kas isa hinnangud poja tegemistele on ka positiivsed ja kiitvad?
«Nii ja naa,» tõdeb Karl Taklaja mõtlikult. «Isa hinnangud on kindlasti ausad ja otsekohesed.»
/nginx/o/2024/02/22/15902516t1he54a.jpg)
Ettevõtlus ei olnud mantlipärija esimene valik. Ta lõpetas 2004. aastal tehnikaülikoolis haldusjuhtimise magistrantuuri ja asus tööle avalikus sektoris, olles riigiametnik nii majandus- kui ka kaitseministeeriumis ja selle allasutustes. Siiski tundis ta, et see ei ole temale õige koht.
Karl rajas koos kolme sõbraga õlletööstuse OÜ Vaat. Seal mõistis ta, et äri on see, mida ta teha tahab. Seejärel rajaski ta isikliku konsultatsiooniettevõtte OÜ Conmeo, kus tegutseb senini. See ettevõte tegeleb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna toodete ning nendega seotud teenuste müügiga, lisaks pakub riigihangete konsultatsiooni.
Ehkki Eesti elektroonikatööstusel on praegu keerulised ajad, on Ranteloni toimetulekumudel ja julgeolekuolukord, mis kasvatab nõudlust nende toodete järele, neid kriisist säästnud.
«Uusi arendusi tellitakse ja see tähendab, et vähemalt aasta pärast on uus toode tootmises,» selgitab Taklaja. «See annab kindlust, et säilitame oma ettevõtte stabiilsuse.»
Žüriiliikme kommentaar
:format(webp)/nginx/o/2024/02/22/15902480t1hcbb8.jpg)
Viljar Arakas
EfTEN Capital AS
Karl Taklaja on inspireeriv tegutseja, kellel on olemas kõik eduka ettevõtja tähtsamad omadused: vastupidavus ning innovatsioonile ja kasvule orienteeritus. Tema teekond OÜ-s Rantelon on olnud märkimisväärne – viie aasta eest otsusega liituda ettevõttega kuni praeguse aktiivse arendusdirektori ja kaasomaniku positsioonini. Rantelon on saanud elektroonikasüsteemide valdkonnas tipptaseme tunnusmärgiks, paistes silma oma innovaatilise loominguga. Ettevõte alustas akadeemilise spin-off’ina ning on nüüdseks üks Eesti edukamaid kõrgtehnoloogia ettevõtteid, sillutades teed akadeemia ja tegeliku ärimaailma vahel. Olen veendunud, et Karl Taklaja esindab kõike, mida EY Eesti aasta ettevõtja 2024 konkurss ootab. Žüriiliikmena soovin talle ettevõtja teekonnal jätkuvat edu ja meelekindlust.