EY aasta ettevõtja ⟩ Mullusel võitjal käes pilvisemad ajad, aga lubab peatseid olulisi uudiseid

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Ettevõtjal Kristjan Marustel on suured ootused. Elektrilised tõukerattad on tulnud tänavatele selleks, et jääda. Väljaspool Hiinat toodetakse neid vaid Tallinnas Kõu Mobility tehases.
Ettevõtjal Kristjan Marustel on suured ootused. Elektrilised tõukerattad on tulnud tänavatele selleks, et jääda. Väljaspool Hiinat toodetakse neid vaid Tallinnas Kõu Mobility tehases. Foto: Sander Ilvest

Eelmine EY aasta ettevõtja Kõu Mobility Groupi juht Kristjan Maruste (35) rääkis, et oli raske aasta, ning märkis, et poliitikud võiksid rohkem mõelda, kus ja mida räägitakse.

E-tõukerattaid ja e-rattaid pakkuvale Kõule avaldas läinud aastal kohalikust majanduslangusest rohkem mõju pikem trend, mis on seotud rohkem jalgrattasektori kui riigi makromajandusega. Kui koroonaajal oli sektor jõulises kasvus, siis jõudis külmenemine sinna kohale varem kui laiemasse majandusse. Covidi ajal ei saanud inimesed reisida ning ühistransporti mugavalt kasutada. Inimestel oli raha ja nad tahtsid midagi majast väljas teha – osteti pööraselt jalgrattaid. Pandeemia lõppedes tuli kiire jahenemine.

«Meile jõudis jahenemine kohale juba 2022. aasta teises pooles, 2023. aastal on see püsivalt kestnud,» ütleb Maruste. «See on kindlasti tugevalt mõjutanud väljavaateid kogu sektoris ja pannud tulevikuväljavaateid kahandama.»

Rahastamisel tuli ootamatu tagasilöök

Et rahale on tekkinud hind, on see mõjutanud iduettevõtjaid. Mõnikord aga võib tagasilöök tulla täiesti ootamatust kohast.

«Meil oli Taani fondiga rahakaasamisel leping valmis ja vaid allkirjad puudu, kuid siis tuli raske moment,» meenutab Maruste. «Päris viimasel minutil tõmbas fond pidurit. Nad olid investeerinud Eurorasse, kus käis kriminaaluurimine. Nad olid kaasanud 40 miljonit eurot ja kuulutati välja pankrot. Kuna fond oli investeerinud ettevõttesse, mis – nagu selgus – oli kahtlane äri, siis Eestiga nad enam tegemist teha ei tahtnud. Meil kukkus tehing viimasel hetkel ära ja läks väga kiireks, et leida uus rahastamisvõimalus.»

«Meile jõudis jahenemine kohale juba 2022. aasta teises pooles ja 2023. aastal on see püsivalt kestnud.»

Kapitali kaasamine pole läinud raskemaks üksnes Eestis, see probleem on globaalne. Kuigi riskikapital proovib näidata, et on teadlik ja tark mängija, siis tegelikult on ta vaid karjaloom.

«Riskikapital käitub sedasi, kuidas teised teevad,» räägib Maruste. «Kord tekib ülevõimendus, kuna kõigil on tunne, et nad jäävad millestki ilma või hiljaks ja valitseb raha üleküllus. Kui midagi juhtub, siis tõmbavad kõik korraga pidurit. Reageerimine võiks olla pigem kontratsüklilisem, kuid kahjuks see nii pole.»

Kõu juhi sõnul pole parem lugu ka Eesti riskikapitalifondidega, kus suur osa rahast on tulnud Euroopa Liidu meetmete raames. Ettevõtja Indrek Kasela ütleb, et kui on raske aeg, siis just nemad peaksid investeerima, sest riik on neile andnud mandaadi aidata ettevõtteid, aga nad tõmbavad sellel ajal tegevust kõvasti koomale. Erakapitali vallas võiks juhtimises olla rohkem iduettevõtluse kogemusega inimesi, kes saavad sellest ärist paremini aru.

«Minu arust on natukene kurb, et kui kusagil käib pauk, siis kõik jooksevad üheskoos eemale,» räägib ta. «Võiks professionaalsemalt sisusse süveneda. Needsamad investorid osalesid rahakaasamistes. Kuidas saavad ettevõtted olla mõni kuu hiljem viis kuni kümme korda vähem väärt? Vabandage, teie ju hindasite investeerides selliste väärtuste juures ettevõtet. Kas tegite siis varem valesid otsuseid?»

Tore, kui keegi märkab ja tunnustab

Aasta ettevõtjaks saamine pole märga­tavalt ega otseselt ärile mõju avaldanud, kuid Monaco üleilmse skaalaga ürituselt sai Maruste väärt kontakte, millest võib tema sõnul midagi areneda.

«Ettevõtluses ei saa vahepeal puhata,» lausub ta. «On hästi tore, kui keegi märkab ja ettevõte saab tunnustatud. See pole ühe inimese, vaid kogu ettevõtte töötajate töö tulemus.»

Varasemas intervjuus välja öeldud börsiplaani kohta lausub Maruste, et see on pigem tehniline konstruktsioon, kus on laias vaates kaks äärmust – kas minna börsile ja olla ise äris edasi või kõik maha müüa.

«Kui investorid tahavad väljuda, siis meie müüa ei taha, seega oleks meile sobivam börsikäik,» räägib ta. «Tahame ettevõtet pikalt ehitada ja hoida oma nahka tules. Mingeid tõsisemaid börsiplaane praegu pole, kuid meie vaade on filosoofiliselt kindlasti pigem börsi kui müümise poolel.»

Alanud aastast loodab Maruste rahulikumat aega, kuna konarlik rahastamine õnnestus ning nüüd saavad inimesed rahulikult teha oma tööd, kasvatada äri, luua väärtust ja uusi tooteid. On vundamendi ladumise aasta.

Sõjaga hirmutamine on ületanud piirid

Täiesti vastutustundetuks peab Maruste sõjaga hirmutamist.

«Nii poliitikutelt kui ka spetsialistidelt kuuleb neid jutte väga palju,» lausub ta. «Inimesed ei saa absoluutselt aru, kui palju see mõjutab meie väliskaubandust – partnerid kardavad, et varsti tuleb sõda, ega julge su toodet osta.»

«Meile jõudis jahene-mine kohale juba 2022. aasta teises pooles ja 2023. aastal on see püsivalt kestnud.»

«Ukraina sõja alguses olid Ameerika äripartnerid valmis meiega kohtuma, kuid mitte lendama Tallinna, nagu kokku lepitud, sest nad kartsid, et Tallinn on Venemaale liiga lähedal. Pidime nendega kohtuma Amsterdamis, mis oli täiesti jabur. Kui on valida partnereid Venemaa piiri äärest või mujalt, siis otsused kipuvad minema vähem riskantsemate valikute suunas ja seda olenemata sellest, mida meie siin arvame.»

Maruste sõnul on sõjaga hirmutamisel teistpidi mõju Eesti inimestele vaimses mõttes. «Miks me ei räägi, et tänu Soome NATOsse astumisele on NATOl meie piirkonnas tohutu ülekaal? Me ei peaks NATO võimekusi ära unustama. Saan aru, et hirmutamise mõte on panna Läänt rohkem Ukrainat toetama, aga seda peaks ehk tegema diplomaatilistes kanalites, mitte meedias.»

«Ausalt öelda mõjub see ka kohalikele inimestele väga halvasti,» räägib ta. «Mu väikesed lapsed mängivad sõjamänge. Kogu aeg räägitakse Putinist. Nad näevad ja kuulevad igal pool sõda. Valitsuse sõnumid mõjutavad välisinvesteeringuid ja väliskaubandust, seal on sõnal väga suur mõju. Minu arvates on sõja tõenäosus kaduvväike.»

Varsti on oodata olulisi uudiseid

Kõu Mobility Groupi ettevõtete teemal võib umbes kuu aja pärast oodata uudi­seid, kuid nendest ei saa Maruste veel rääkida, sest grupi üks ettevõte on võlakirjadega Tallinna börsi alternatiivturul ja teine Funderbeamis.

Ampleri saneerimisel tehakse kõvasti tööd. Toode on tugev, kuid igapäevareaalsuses on pilt ettevõttes juhi sõnul tunduvalt süngem, kui nad oskasid arvata.

Kõu Mobility Groupil on ettevõte juhi Kristjan Maruste hinnangul käes pisut pilvisemad ajad.
Kõu Mobility Groupil on ettevõte juhi Kristjan Maruste hinnangul käes pisut pilvisemad ajad. Foto: Mihkel Maripuu

Sellel, et mitmel grupi ettevõttel on isegi 2022. aasta aruanded äriregistrile esitamata, on mitmeid põhjuseid.

«Ampleri puhul tuli rahvusvahelist äri raamatupidamises parandada ja see võttis väga palju aega,» räägib ta. «Comodules läks audiitoriga natuke kehvasti, sattusime ise valesse järjekorda.»

Plaan: igal aastal uus turg uue võlakirjapakkumisega

Tuule puhul kasvas eelmisel hooajal nii sõitude arv kui ka sõitjate baas, kuid päris sedasi pole läinud, kui kunagi loodeti. Tallinnas ja Riias läheb hästi.

«Kui tegime Tuule võlakirja, siis oli plaan, et teeme iga aasta võlakirja ja siis laieneme igal aastal lisaks ühte riiki,» lausub Maruste. «Kuna raha hind muutus nii tohutult, siis on Tuule laienemine n-ö ootel. Natuke igav on, muidu läheb kihvtilt, aga tahaks vägevamalt toimetada.»

Bolti vastu on raske konkureerida, kuid neil seisab tänavapildis liiga palju tõukse. «Ehk tuleks linnas e-tõukerataste arvu piirata,» näeb ettevõtja lahendust. «Muidugi on odavam hoida rohkem tõukse tänaval kui laos, mille eest tuleb maksta renti.»

Igal pool Euroopas pole sellist talve nagu meil

Äikese e-tõukeratase renditeenuse ärimudel on end tõestanud. Pakutakse täisrenditeenust, mis tähendab nii tasuta sõiduki remonti, hooldust kui ka transporti. Tõuksidel on GPS-kaitse, mis parandab nende varguskindlust.

«Eestis mõeldakse, et kes see ikka talvel tõuksiga sõidab,» räägib ta. «Aga Euroopas pole hooajalisus üldse nii terav kui siin. Väga suures osas Euroopas pole sellist talve nagu meil. Otsime praegu finantspartneriks panka, kes aitaks äri finantseerida, kuid sellest ei saa enne rääkida, kui on kokku lepitud.»

Comodule on väärikas eas tegelane, kellele oli 2023. aasta kasumlik. Kallimad rattad on ühendatud ettevõtte pakutavasse sõidukite internetti. Kui kõik läheksid selle peale, oleks Maruste sõnul lihtsam.

Ühe huvitava muutusena toob ettevõtte juht välja, et Hollandis leppisid kindlustusettevõtted kokku, et nad ei kindlusta kallimaid kaubarattaid, kui need ei kasuta ühendatavuse tehnoloogiat. Kindlustatakse rattaid, kus on Kõu tehnoloogia sees.

Comodule võrku on ühendatud 650 000 sõidukit. Varastatud rataste kättesaamise määr ulatub 80 protsendini juhtumitest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles