Ranno Tingas: ettevõtjad vajavad sitkust ja riigilt reegliselgust
Pessimist ütleb, et hullemaks minna ei saa, kuid ettevõtja ütleb, et saab ikka, aga siin võib olla peidus võimalusi. Väljakutsetest ei tule puudu mitte kellelgi, aga ettevõtlik inimene eristub teistest sellega, et suudab need väljakutsed võimalusteks pöörata.
Juba aastast 2008 toimuva EY Eesti aasta ettevõtja konkursi finalistid kinnitavad järjekordselt, et Eestis jagub põnevaid ja edukaid ettevõtjaid. Me ei pea kartma, et räägime neist liiga palju, sest just ettevõtjad võtavad riski ja panevad mõnikord kõik mängu, kuid nende loodud töökohtadest, toodetest ja pakutavatest teenustest saab otseselt kasu kogu ühiskond. Sageli võtame pakutavaid kaupu ja teenuseid enesestmõistetavana ega süvene sellesse, millist riski ja võitlust on nõudnud see, et meil võiks olla üks või teine kohalik ja usaldusväärne toode või teenus. Eestis jagub sitkeid ettevõtjaid, kes teevad maailma parimaid tooteid ning muudavad elu paremaks ja mugavamaks.
Kiirete muutuste aeg
EY värskes geopoliitiliste riskide uuringus tõdetakse, et 2024. aasta tuleb muutlik ja ebastabiilne. Kes sellest üllatuks? Kui lähemalt vaadata, on üks trend, mis uuringust selgelt välja joonistub, maailma muutumine multipolaarseks, millega käivad kaasas katsed riikide piire ümber joonistada ja mõjuvõimu ümber mängida. Need protsessid toimuvad paljuski üle meie peade, kuid globaalsete tarneahelate muutumine ja AI võidukäik annavad siiski uusi võimalusi. Juba alates pandeemiast on hakatud mõtlema, kuidas saada tarneahelaid lühemaks ja tuua tootmist tarbijale lähemale. Need muutused koos jätkusuutlikkusest tulenevate arengutega annavad Eesti ettevõtjatele võimalusi pakkuda oma kaupu ja teenuseid Euroopas – kallimalt, kui neid suudetakse pakkuda näiteks Aasias.
Tehisintellekti puhul on oht, et suured masinad on suurte tegijate käes mõnel teisel kontinendil, kuid järjest rohkem Eesti inimesi näeb siingi võimalusi. Seda kinnitab hiljutine EY uuring, millest selgus, et 27 protsenti Eesti elanikest on mõnda AI-tehnoloogiat juba kasutanud. Samas, nagu arvuti või nutitelefoni kasutamise oskused ei ole ühiskonnas ühtlased, on ka AI puhul olnud kõige rohkem katsetajaid Eestis 18–29-aastaste hulgas ning pigem on kasutajad keskmise või suurema sissetulekuga. AIga seotud globaalne trend sel aastal on valitsuste püüd seda valdkonda ühest küljest küll soodustada, kuid teisest küljest reguleerida, et maandada uue tehnoloogiaga kaasnevaid riske.
Hingamisruumi kõigile
Ka kohalikul tasandil on olnud palju poliitilist kemplemist. Ettevõtjad soovivad ikka ja alati, et reeglid oleksid selged, ühetaolised ning prognoositavad. Ehkki keskkond muutub ning ka riigil on vajadus muuta reegleid ja seadusi, ei tohiks selle käigus minna kaduma suur pilt ja ühiskondlik sidusus. Targad valitsejad suudavad luua keskkonna, kus saavad edukalt toimetada nii mitmes kriisis karastunud ettevõtjad kui ka need, kes alles astuvad oma värskete ideedega mängu. Püüame siis hoida ärikeskkonda jätkuvalt sellisena, et Eesti saaks olla uute äride kasvulava ja suure mõjuga ettevõtjate kodu.