EY aasta ettevõtja nominent ⟩ DefSecIntel muudab maailma paremaks ja ohutumaks paigaks

Copy
Kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions juhatuse liige Jaanus Tamm. Taustal seireseade Surveilspire.
Kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions juhatuse liige Jaanus Tamm. Taustal seireseade Surveilspire. Foto: Mihkel Maripuu

Sõda Ukrainas on toonud kasvuedetabelite etteotsa kaitsetööstusettevõtted, kellest laiem avalikkus suurt ei tea. Nii on ka DefSecInteliga, kelle kasum on kerkinud viie aastaga 130 korda.

«See, et meist midagi ei teata, ei ole juhuslik,» ütleb OÜ DefSecIntel Solutions asutaja ja tegevjuht Jaanus Tamm (45). «Oleme sektoris ja tegutseme kohtades, kus ei ole vaja liiga palju kaagutada ega tähelepanu tõmmata.»

DefSecIntel Solutions on 2018. aastal asutatud kaitsetööstusettevõte, mille põhifookus on automatiseeritud seiresüsteemide loomisel kaitsevaldkonna lõppkasutajatele.

«Aitame piirivalvel, politseil ja sõjaväel teostada füüsilist maastiku- ja rannikuvalve või luureseiret võimalikult lihtsalt ja efektiivselt,» selgitab Tamm.

Selle lihtsuse ja efektiivsuse on ettevõte saavutanud kahel moel. Esiteks kasutavad nad masinõppealgoritme, sest arvutid suudavad töödelda palju rohkem pilte kui inimene. Samas on inimene täpsem kui arvuti.

Teiseks integreerivad nad erinevaid tehnoloogiaid kokku viisil, mis annab lõppkasutajale suurimat väärtust. Nende kõige populaarsem toode on mobiilne seireplatvorm, mille saab haakida pikapi taha, transportida sobivasse kohta ja panna seal poole tunniga püsti. Seadmel on 20-meetrine mast, mille otsas olev kaamera näeb kuni 20 kilomeetri kaugusele. Seireplatvormilt saab välja saata droone, mis suudavad teostada seiret kuni seitsme kilomeetri raadiuses.

Lisaks sellele on olemas džiibi kasti paigaldatavad kaamerad, mida saab kasutada väga kiireteks missioonideks piiri peal või sõjas. Nende seadmete eripära on see, et neid saab kasutada liikumise pealt ja suurel kiirusel.

DefSecIntel osaleb neljas Euroopa kaitsefondi projektis, kus arendatakse tuleviku kaitsevaldkonna teenuseid ja süsteeme. Nemad löövad kaasa projektides, mis on seotud tehisintellekti, masinnägemise ja seireteemaga.

Lisaks neile arendab DefSecIntel koos partneritega droonitõrje integreeritud lahendust. Nad osalevad neljas Euroopa kaitsefondi projektis, kus arendatakse tuleviku kaitsevaldkonna teenuseid ja süsteeme, ning löövad kaasa projektides, mis on seotud tehisintellekti, masinnägemise ja seireteemaga. Nende arendustiimis töötab ka doktorikraadiga inimesi.

Sõda kasvatas nõudlust

DefSecIntel on väga aktiivne Ukrainas. Koostöös Saksa kaitsetööstusettevõttega Rheinmetall tarnitakse oma tooteid ukrainlastele, et viimased saaks teha erinevat seiret ja vaadata, mis rinde lähedal või piiril toimub.

«Meie kaamerate eelis on see, et need ei kiirga mitte midagi,» selgitab Tamm. «Kui toimetad drooni õhku, siis see kiirgab ikka mingit raadiosidet, kuid meie platvormid seda ei tee.»

Kaitsetööstusettevõtte Defsecintel Solutions seireseade Surveilspire.
Kaitsetööstusettevõtte Defsecintel Solutions seireseade Surveilspire. Foto: Mihkel Maripuu

Lahendused on kaabliga ega kasuta vahendussidet. Kaamera ise on passiivne seade, mis ei saada kiirgust välja.

Radar saadab välja raadiolaineid, kaamera on nagu silm, mis võtab lihtsalt pilti vastu.

DefSecIntelis töötab üle 40 inimese, aasta lõpuks on see arv ilmselt kahekordistunud. Ettevõttel on hoolduskeskus ka Ukrainas, kus töötab 20 inimest. Enamus ajalisest ressursist kulub ja toodangust läheb Ukraina suunas.

«See on paljude asjaolude kokkulangemise tulemus. Kui 2018. aastal firma asutasime, oli eesmärk hakata aitama Euroopa piirivalvureid, et nad saaksid teostada efektiivsemat piiriseiret,» räägib Tamm. «Meie tooted on suured ja rasked, mida ei pane nädalavahetusega kokku. Nende arenduseks kulub aega. Ühe toote arendamiseks kulus füüsiliseks valmimiseks keskeltläbi kolm aastat, enne kui toode sai kliendile kasutamiseks sobivaks.»

Kui algas Venemaa täiemahuline kallaletung Ukrainasse, peatas DefSecIntel kõik oma ostud, kuna nad ei teadnud, mida see kaasa toob ning kas ka näiteks Eesti piirile on vaja paigutada kaameraid, ehitada aeda või hoopis saata sõdureid. Vajadus nende toodangu järele tuli Ukrainast ja need seadmed, mis olid kavandatud Euroopa piirivalvele, läksid ukrainlastele.

«Kasv kiirenes kindlasti Ukraina sõja tõttu, kuid meie tooted on mõeldud rahuaja tsiviilkasutuseks,» ütleb Tamm. «Sõja ajal piirivalvurid meilt enam ei ostnud, kuid ukrainlastel oli meie tooteid vaja – üks kliendisegment asendus lihtsalt teisega.»

Need mobiilsed seadmed on mõeldud kasutamiseks piirialadel kohtades, kus ei saada või ei taheta ehitada suuri müüre, näiteks sohu või kõrbesse. Nende kõige suurem eelis on see, et need ei vaja kõrvale operaatorit, vaid töötavad automaatselt ja autonoomselt.

Praegu toodab DefSecIntel kümneid seireplatvorme aastas. Lähiaastate perspektiivis näeb Jaanus Tamm toodangu kasvu kümnetelt ühikutelt sadadesse ühikutesse aastas.

Veebruari alguses oli DefSecIntel väljas Lähis-Ida kaitsetööstuse messil Saudi Araabias, kus on Iisraeli ja Hamasi vahelise sõja tõttu nende toodete vastu huvi üles näidatud, samuti on selles piirkonnas vaja salakaubanduse kasvu pärast tugevdada piiriseiret.

«Huvi on päris palju, kuid riigisektoris võtab kõik aega, ka välismaal – ei ole päris nii, et täna tahan ja homme ostan,» tõdeb Tamm.

Esitlustuur mööda Euroopat

Kõrgtehnoloogilised seadmed on kallid ja nende hind sõltub sellest, kui palju ja milliseid andureid neile on paigaldatud. Ühe platvormi hind võib ulatuda üle miljoni euro. Samas on seadmed üsna vastupidavad – kiviga rünnates neid juba ei purusta, kuigi Tammel on teada, et Ukrainas on nende seadmetega üht-teist ikka juhtunud.

«Kindlasti ei ole need venelastele sellised sihtmärgid kui HIMARSid, samuti pole neid mõtet paigaldada kilomeeter Bahmutist, sest need ei loo seal väärtust,» teab Tamm. «Kõik, mis on suurem kui kaks ruutmeetrit, on drooni pealt hästi nähtav ja saab kohe maha võtta.»

Füüsilist toodet on vaja näidata, ja nii pandi kahe koroonalaine vahelisel suvel džiibile järelkäru taha ning sõideti läbi 10 000 kilomeetrit, et näidata kõigile Ida-Euroopa piirivalvuritele, kuidas seade töötab. Kui Leedu-Valgevene piiril oli hübriidrünnak, siis aitasid nende seadmed seal piiri jälgida, niisamuti ka Rumeenia-Serbia piiril.

«Sellist füüsilist tööd tuleb teha, kui sul on füüsiline toode,» sõnab Tamm. «Ei piisa ainult lingi saatmisest, et vaata ise, kuidas asi käib. Inimesed tahavad katsuda ja näha, milline on võimekus.»

Tulevikus arendatakse seadmetes võimekust võtta vastu teiste seadmete pilte ja neid analüüsida, mitte ei piirduta enam oma seadmete piltidega.

Praegu toodab DefSecIntel kümneid seireplatvorme aastas. Lähiaastate perspektiivis näeb Tamm toodangu kasvu kümnetelt ühikutelt sadadesse ühikutesse aastas.

Staažikas ettevõtja

Jaanus Tamm alustas ettevõtlusega juba ülikooli ajal ning proovis kätt meditsiinitarkvaraga, peamiselt seetõttu, et tema ema on arst. Aasta aega matemaatikaõpinguid ülikoolis viis ta kokku IT valdkonnast sõpradega. Ta õppis ka pangandust enne, kui läks üle majandusse. Siis avastas ta enda jaoks wireless sensor networks’i ehk asjade interneti.

Tamme ja tema paari sõpra köitis see väga, kuid ainsad, kes olid toona valmis tehnoloogiaga kaasa tulema, olid piirivalvurid. Nad arendasid Eesti piirivalvuritele esimese prototüübi ja sellest saigi alguse Tamme tegevus kaitsevaldkonnas. Uusi ideid tuleb aga realiseerida uues kohas ja nii loodi DefSecIntel.

Tamm nimetab end loomult lahendustele orienteeritud võimaluste otsijaks. Ta on järjekindel ja energiline ega anna kunagi alla. Seda peab ta oma karjääris võtme­teguriks.

Juhina annab Tamm alluvatele tegevusvabaduse. «Lepime kokku, mida on vaja saavutada, kuid mina ei ütle, kuidas tarkvara kirjutada või kruvikeerajat hoida. On ju nii, Paul?» küsib ta möödaminevalt kolleegilt. «No kui sa nii ütled,» vastab Paul.

Selleks, et firmat kasvatada, on vaja töötajaid juurde. Aasta lõpuks plaanib Tamm meeskonda kahekordistada, eriti on vaja tarkvara-, riistvara- ja mehaanikainsenere. Kiire kasvu ajal on ettevõttejuht muutunud uute inimeste suhtes ettevaatlikuks.

«See on talupojalik suhtumine, et tasa ja targu. Mõne targa inseneri oleks võinud palgata varem. Samas, kui on kellegi suhtes kahtlus, siis pigem tuleks tegutseda varem kui hiljem. Kui on tunne, et vist võiks hakata vihma sadama, siis on mõistlik vihmavari kaasa võtta, mitte loota, et ehk ei hakka. Kõhutunne enamasti ei valeta.»

DefSecIntelis töötab koos neli-viis erinevat rahvust: enamus on küll eestlased, kuid on ka Indiast, Ukrainast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Alžeeriast pärit töötajaid. Ettevõtte töökeel on inglise keel, seda nii koosolekul kui ka dokumentide vormistamisel. «Kliendid on kõik välismaal ja kui tahad neile midagi saata, siis see peab olema võõramaa keeles. Topelttööd pole mõtet teha,» selgitab Tamm.

Žüriiliikme kommentaar

Taavi Veskimägi
Taavi Veskimägi Foto: Erakogu.

Taavi Veskimägi

Energeetika ja kaitsetööstuse ekspert

«Jaanus on ettevõtja DNA poolest. Kaitsetööstus ei ole äri ajamiseks kerge tööstusharu, sest töötada tuleb pikalt ja süsteemselt ette, et vilju maitsta. Olen tema tegemisi kaitsetööstuses näinud lähemalt ja kaugemalt viimased 15 aastat. Jaanus on töötanud sihikindlalt, trotsides sektori eripärast lähtuvat aeglast edenemist, kuid lõpuks suutnud läbi murda ja saavutada edu. Jaanuse ettevõte on välja töötanud kõrgtehnoloogilise olukorrateadlikkuse süsteemi, mis on osutunud asendamatuks tööriistaks nii Ukraina piirivalvuritele kui ka kaitseväele. Eesti Kaitse ja Kosmosetööstuse Liit valis Jaanuse ettevõtte DefSecIntel 2023. aasta kaitsetööstusettevõtteks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles