Tihti motiveerime ennast säästma valides enda jaoks kõige huvitavama kogumismeetodi. Levinud on mitmed mängulised raha kogumise viisid. Üheks selliseks on säästude kõrvale panemine, vastavalt eelmise kuu kõrgeimale temperatuurile.
Kui oleksite eelmisel aastal sellist mängulist viisi harrastanud, oleksite aastaga kogunud üle 200 euro. Kuigi summa võib tunduda väike, aitaks selline lihtne viis säästa näiteks pühadekingitusteks, sest uuringute järgi kulutavad eestimaalased neile umbes 50–200 eurot.
Sellised mängulised viisid raha kogumiseks võivad tunduda küll huvitavad, aga nendega kaasnevad siiski omad väljakutsed. Esiteks on vaja aega, kõnealusel juhul ilmaprognoosi jälgimiseks ja selle meeles pidamiseks, ning teiseks ei ole selline kogumine regulaarne ega muutu seetõttu distsiplineeritud harjumuseks. Lisaks ei ole sellisel viisil kogumisel selget eesmärki, mis samuti võib mõjutada järjepidevust.
Raha kogumine ei tohiks olla koormaks
Säästmisviisid on tõhusad, kui need aitavad regulaarselt raha koguda ning ei ole lisakoormuseks ei ajaliselt ega ka rahaliselt.
Näiteks, esmapilgul tundub põnev säästmise viis, kus aasta igal nädalal pannakse kõrvale järjest suurem summa raha – aasta esimesel nädalal 1 euro, teisel 2 eurot, kolmandal 3 eurot ja viimasel juba 52 eurot, säästes seeläbi kuni 1378 eurot. Siiski on ka sellel meetodil oma puudused. Aasta lõpus, kui kulud on külmema perioodi ja pühade tõttu juba niigi kõrgemad, võib olla järjest suuremaid summasid keerulisem säästa.
Teiseks, igakuise muutuse ja summa suurendamisega on taaskord keerulisem säilitada regulaarsust ja lisaks tuleks meeles pidada säästetud summa ülekandmist.