Krüptoga teenitakse suuri kasumeid: kuidas saadud tulu deklareerida?
21. veebruar 2024, 11:57
Maksu- ja tolliameti andmeil deklareeriti Eestis 2022. aasta eest krüptorahadega seotud tulusid 18,5 miljoni euro eest. MTA tuletab seoses füüsilise isiku tulude deklareerimise perioodiga meelde, kuidas ka tänavu seda korrektselt teha.
Tulumaksuseaduse kohaselt on krüptoraha vara, mille müügi- või vahetustehingutest saadud kahjusid ei ole lubatud arvesse võtta, st teenitud tuludest maha arvata. Tulud kuuluvad deklareerimisele ka siis, kui virtuaalvääringu teenusepakkuja juurest ei ole väljamakseid pangakontole tehtud. Need on aastast aastasse levinud väärarusaamad, millele toetudes on osa investoritest põhjendanud, miks pole tulu teenitud ning see on deklareerimata jäetud.
Füüsilise isikuna krüptovaluutadesse investeerides tuleb arvestada, et tulumaks võib ületada investeeringute tulu – seda võib krüptovaluutade volatiilsust arvestades ette tulla. Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks ei ole krüptorahadega seotud tehingute kohta võimalik kasutada investeerimiskontot.
Saadud tulu maksustamisel tuleb krüptoraha ostu- ning müügihind ümber arvutada eurodesse tulu saamise või kulu tegemise päeval kehtinud krüptovara vahetuskursi (turuhind) alusel. Turutingimustel tehingu puhul võib lähtuda turuhinna määramisel ka konkreetse teenusepakkuja vahetuskursist, kelle juures tehing tehti.
Juhul kui keskkonnas, kus tehinguid on tehtud krüptorahas, kuid vahetuskurssi on arvestatud muu fiat-valuuta kaudu kui euro (näiteks USA dollarites), siis tuleb summa eurodesse ümber arvestada vastavalt keskpanga selle päeva kursile. Lisainfo valuutakursside kohta on Eesti Panga kodulehel.
Krüptorahadega kauplemisest
Tulumaksuseaduse tähenduses on krüptoraha vara, mistõttu tuleb kajastada krüptorahaga tehtud tehingutest eraisikuna saadud tulu tuludeklaratsiooni real 6.3 või 8.3 (välisriigis saadud tulu). Tehingutest saadud tulu arvestamine toimub ostu- ja müügihinna vahe arvutuse kaudu.
Juhul kui krüptoraha vahetatakse teise vara vastu, arvestatakse tulu saadud vara hinna ja vahetatava krüptoraha ostuhinna vahena ning seda iga tehingu kohta eraldi. Saadud tulult arvestatakse tulumaksu määraga 20 protsenti.
Tehingutest saadud kahju deklareerimisele ei kuulu ning seda saadud tulust maha ei arvestata.
Näide: Mari ostis 1 bitcoin'i hinnaga 19 000 eurot ja müüs selle 21 000 euroga. Mari sai tulu 2000 eurot.
Mari ostis viis kuud hiljem 1 bitcoin'i hinnaga 21 500 eurot ja müüs selle 19 000 euroga. Mari sai kahju 2500 eurot (21 500 – 19 000). Saadud kahju kohta puudub füüsilisest isikust investoril võimalus seda saadud tuludest maha arvata.
Maril on õigus deklareerida ainult esimesest tehingust saadud tulu 2000 eurot, st müügihinna 21 000 eurot ja soetamismaksumuse 19 000 eurot vahe, kus saadud tulult arvestatakse tulumaksu summas 400 eurot (2000 x 20 protsenti).
Oluline on meeles pidada, et deklareerida tuleb ka need kasumlikud tehingud, kus krüptoraha vahetatakse teise krüptoraha. Seejuures tekib maksukohustus ka juhul, kui krüptorahas tasutakse kaupade ja teenuste eest, eeldusel, et tehingust on saadud tulu.
Krüptoraha tehingud lapse kontol
Kui krüptorahaga tehtud tehingutest on tulu saanud alaealine isik, kuulub saadud tulu deklareerimisele ning alaealise isiku eest esitab tuludeklaratsiooni vanem või eestkostja. Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse võetavat lapse maksuvaba tulu vähendatakse lapse aastatulu võrra.
Näide 1: Maril on 1 bitcoin, mille väärtus oli ostuhetkel 19 000 eurot. Täna on selle bitcoin'i väärtuseks 21 000 eurot ning Mari otsustab selle bitcoin'i eest osta auto. Autoostutehinguga teenib Mari tulu 2000 eurot (21 000 – 19 000), millelt arvestatakse tulumaksu summas 400 eurot (2000 x 20 protsenti).
Näide 2: Jüri sai päranduseks 2000 USDTd. Jüri otsustas pärandiks saadud 1000 USDT eest soetada surfilaua ning tehingu hetkel oli 1 USDT väärtus 1 euro. Tehingust sai Jüri tulu 1000 eurot [(1000x1)-0]. Kuivõrd Jüri sai 2000 USDT pärandiks, siis nende soetamismaksumus on 0 eurot. Pärandina saadud krüptovaluuta soetamismaksumusena, mille võib maksustatavast tulust maha arvata, saab kajastada üksnes pärija dokumentaalselt tõendatud kulusid.
Krüptovara kaevandamine
Krüptovara kaevandamine on Eestis võrdsustatud ettevõtlusega, mistõttu on see tulu käsitletav ettevõtlustuluna. Tulu krüptoraha kaevandamisest tekib siis, kui toimub vahetustehing, kas tavavaluuta või teiste krüptorahade vastu ning juhul, kui kaevandatud krüptoraha eest ostetakse kaupu või teenuseid.
Saadud tulu tuleb kajastada tuludeklaratsiooni lisal vormil E (ettevõtlusest saadud tulu).
Tähele tuleb panna, et füüsilisel isikul puudub õigus krüptoraha kaevandamise käigus tekkinud kulusid ettevõtlustulust maha arvata. Ettevõtlustulult kuulub seejuures lisaks tulumaksule tasumisele ka sotsiaalmaks.
Lisaks tuleb püsivalt krüptoraha kaevandamisega tegeledes end registreerida ka äriregistris, kas füüsiliselt isikust ettevõtjana või tegutseda äriühingu kaudu.
Näide: Mari ei ole FIE ning tal puudub oma ettevõte. Sellele vaatamata otsustab ta kaevandada krüptoraha. Ta ostab seadmed ning rendib ruumi. Mari tegeleb kaevandamisega üle poole aasta ning kaevandab selle perioodi jooksul 10 bitcoin'i. Kaevandatud 0,1 bitcoin'i eest ostab Mari uue graafikakaardi. Graafikakaardi hind on 0,1 bitcoini ning ühe bitcoin'i hind sellel hetkel 20 000 eurot ehk saadud tulu väärtus on 2000 eurot (20 000 x 0,1).
Tasudes kauba eest krüptorahaga, sai Mari ettevõtlustulu, mis tuleb ära märkida tuludeklaratsiooni E vormi real 1.1.1. Kuna Mari ei ole FIE ega tegutse äriühingu kaudu, siis ei saa ta kaevandamisega seotud kulusid (tehnika seotusmaksumus, rent jne) maksustamisele kuuluvast summast maha arvata.
Laenutehingud
Passiivse tulu teenimise viisidest on krüptoraha puhul levinud laenutehingud (ingl staking), mille puhul toimuvad intressimaksed üldjuhul samas krüptorahas. Maksuõiguslikult on tegemist intressituluga, mis kuulub tuludeklaratsioonis kajastamisele ning millelt tuleb tasuda tulumaks.
Näide: Mari laenab välja 15 Solana krüptoraha ning teenib selle pealt 1 Solana krüptoraha lisaks. Tasu saamise hetkel on Solana krüptoraha hind 28 eurot. Maril tuleb tuludeklaratsiooni real 5.1 II osas või real 8.1 deklareerida saadud 28 eurot kui intressitulu, millelt arvestatakse tulumaksu summas 5,6 eurot (28 x 20 protsenti).
NFT andmeüksus
NFT puhul on erinevaid väljundeid, näiteks omandiõigus digitaalsele kunstile, virtuaalsele maatükile, muusikale või videole jms. NFT soetamisel tuleb enne tehingut veenduda, mida täpsemalt soetatakse ning millised õigused omandiga kaasnevad.
NFT asjus eeldavad maksustamisega seotud küsimused juhtumipõhist analüüsi ning pole ühte läbivat loogikat, millest nii NFT loojad kui ostjad peaksid lähtuma.
Mis on NFT?
NFT on andmeüksus, mida hoiustatakse digitaalses logiraamatus ehk plokiahelas ning sellega saab kaubelda. NFT turud on õiguslikus suhtes suuresti reguleerimata, mille tõttu käib omanikuvahetus mitteametlikul viisil, kuna vahetatav vara pole üldiselt õiguslikult kaitstud.
Näide: Mari on loonud NFT kunstiteose ja autorina saab ta tasu oma NFT teose kasutamisse andmise või autoriõiguse võõrandamise eest. Saadud tulu on Mari jaoks autoritasu, mis tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida litsentsitasuna. Kui Mari tegevus on iseseisev, järjepidev, mille eesmärgiks on tulu saamine, siis tegeleb Mari ettevõtlusega ja kui Mari käive ületab 40 000 eurot, on ta kohustatud ka deklareerima ja tasuma käibemaksu.
Näide 2: Kui Jüri tellib Marilt NFT kunstiteose, siis selle valmistamise eest Marile makstav tasu on teenustasu, mis maksustatakse sõltuvalt teenuse osutajast palgatuluna või ettevõtlustuluna. Kui Jüri ostab ja müüb NFT eesmärgiga teenida tulu NFT hinna tõusust, kuulub saadud tulu deklareerimisele ja maksustamisele.
«Mängi ja teeni» mängud
Krüptorahad ning NFT on kasutusel paljudes mängudes, milles motiveeritakse mängijaid põhimõttega «mängi ja teeni». Tulumaksukohustuse tekkimise aspektist on oluline silmas pidada ning välja selgitada, kas mängimise käigus saadud NFT ja krüptoraha saab kasutada konkreetses mängus või sellega seotud keskkonnas väljaspool ehk vahetada seda tavavaluuta, mõne muu krüptoraha vastu või kasutada maksevahendina kaupade või teenuste eest.
Maksuarvestuse koostamine
Suurte tehingumahtude korral võib arvestuse pidamine olla eraisiku jaoks mahukas ja aeganõudev. Olemas on tarkvarasid, mis automatiseerivad arvestuse koostamise protsessi.
Maksuarvestuse koostamisel on tähtis tehinguandmete säilitamine. Platvormidelt saab tehingute kohta teavet, samuti tuleb investoril säilitada rahakoti avalikud võtmed ja maksetega seotud dokumendid. Dokumendid, mida kasutada krüptorahaga seotud tehingutelt tulude arvestamiseks ja maksuarvestuse koostamiseks: pangakonto väljavõte, tehingute raport, kirjavahetused, poolte vahel sõlmitud lepingud, rahakoti aadress jms.