Kas algamas on panganduskriisi teine vaatus? New Yorgi pank sattus hätta

Foto: Tavid AS

USA regionaalne pank New York Community Bank teatas jaanuari lõpus, et sai üllatuskahjumi, mis oli seotud peamiselt halvaks läinud kinnisvaralaenudega. Kuna ka teistes regionaalsetes pankades on laenuportfellis kinnisvara osakaal väga suur, siis taaselustas see eelmisel kevadel puhkenud panganduskriisi paanika investorite seas.

New York Community Banki (NYCB) aktsia kukkus vaid viie päevaga 60 protsendi võrra ja jõudis mitme kümnendi madalaima tasemeni. Sellele järgnesid avaldused teistelt keskmise suurusega pankadelt, kes püüdsid investoritele selgitada, et finantsiliselt on regionaalsed pangad jätkuvalt tugevad.

NYCB kahjum ulatus neljandas kvartalis 252 miljoni dollarini. Kahjumid tulenesid peamiselt ärikinnisvaraturult. Ühtlasi vähendas pank osanikele väljamakstavat dividendi. Need uudised tulid investoritele üllatusena ja tekitasid paanika – kardeti, et probleemid ootavad ees ka teisi regionaalseid panku.

Eelmise aasta kevadel puhkes USAs viimase 15 aasta suurim panganduskriis – kokku varisesid mitmed regionaalsed pangad, seal hulgas Silicon Valley Bank, Signature Bank ning First Republic Bank. Selle panganduskriisi kohta saab pikemalt lugeda siit.

Kas NYCB pangaga toimuv viitab sellele, et panganduskriis on saamas jätku? Milline on ärikinnisvara seis USAs? Kas oodata on uusi pangajookse?

Keskpanga erakorraliste laenude maht on kasvanud

Eelmise aasta panganduskriis lõi olukorra, kus USA keskpank (Föderaalreserv) oli sunnitud looma pankade erakorraliseks rahastamiseks uue fondi. Allpool olevalt graafikult on näha, kui palju on Föderaalreserv pankadele alates fondi loomisest erakorralisi laene andnud. Nagu näeme, siis viimastel kuudel on erakorralisest fondist antavate laenude maht jälle suurenenud. See viitab sellele, et pankadel on rahaliselt jätkuvalt probleeme.

Pangajooks võib toimuda järsult ja ootamatult

NYCB hoiuste maht oli aasta lõpus kokku 81,4 miljardit dollarit. Võrdluseks – Silicon Valley Banki hoiuste maht oli eelmise aasta alguses 175 miljardit dollarit. Eelmisel kevadel toimunud pangajooksu käigus viidi Silicon Valley Bankist ühe päevaga välja 42 miljardit dollarit.

Hiljem selgus, et sellele järgneval päeval sooviti SVBst välja võtta veel lausa 100 miljardit, aga ametivõimud hakkasid raha väljavoolu piirama. Mõni päev hiljem garanteeriti kõik panga hoiused.

See näitas, kuivõrd kiiresti võivad pangajooksud tänapäeva info- ja tehnoloogiamaailmas toimuda. Info levib sotsiaalmeedia kaudu väga kiiresti ning vaid kahe päeva jooksul sooviti pangast välja võtta enam kui 80 protsenti hoiustest.

Huvitav on asjaolu, et NYCB varade maht tõusis eelmisel aastal märkimisväärselt, ületades 100 miljardi dollari piiri – ja varade mahu kasv tulenes suuresti eelmise aasta kevadel kokku varisenud Signature Banki ülevõtmisest.

USA rahandusminister Janet Yellen rääkis, et olukorda jälgitakse pingsalt. „Me jälgime väga ettevaatlikult, mis pangandussektoris praegu toimub. Me oleme pikka aega olnud teadlikud, et ärikinnisvara on valdkond, mis võib tekitada finantsilist ebastabiilsust või kaotusi pangandussektoris,“ rääkis ta.

Kas praegune olukord kasvab millekski suuremaks?

Eelmise kevade panganduskriisi sütitas Silicon Valley Bank, kes hoidis suures koguses USA riigivõlakirju. Kuna riigivõlakirjade väärtus oli intressimäärade tõusu tõttu paari aasta jooksul märgatavalt langenud, vähenes nende väärtus ka SVB bilansis.

SVB ei ole aga ainuke pank, kellel sarnane probleem on. Allpool on välja toodud graafik, mis kajastab USA pangandussektori realiseerimata kaotusi. Näeme, kuidas alates 2021. aastast on kahjumid järsult kasvanud. Graafikul on kajastatud aegumiseni hoitavate võlakirjade ja müügiks saadaolevate võlakirjade realiseerimata kahjumeid.

Realiseerimata kahjumid peegeldavad seda, kui suur on pankade bilanssi ostetud võlakirjade ostuhinna ja praeguse turuhinna vahe. Realiseerituks muutuvad need kahjumid juhul, kui pank võlakirjad maha müüb. See juhtuski SVB puhul, kes oli sunnitud võlakirju müüma selleks, et oma rahapositsiooni parandada, sest hoiused voolasid pangast välja.

See tähendab, et kui hoiustajate usaldus mõne panga suhtes kaob ja deposiite hakatakse välja võtma, peavad pangad oma varasid (ka riigivõlakirju) kahjumiga maha müüma. See tekitab omakorda olukorra, kus pankade finantsiline positsioon halveneb märgatavalt, mis omakorda murendab usaldust. Nii kaua, kui võlakirju ei müüda, ei kajastu see ka panga tulemustes kahjumina.

Allpool olevalt graafikult on näha, et hoiustajad on viimastel aastatel pankadest rohkem raha välja võtnud, kui sinna pannud. 2020. aastal hakkasid hoiused kiiresti kasvama, sest valitsus jagas inimestele abirahasid. Nüüd ollakse raha pankadest välja võtmas.

Probleemid ärikinnisvaras võivad tuua uue panganduskriisi

Praegu on murekohaks eelkõige ärikinnisvara turg. Ärikinnisvara laenude osakaal on regionaalsetes (keskmise suurusega) pankades ka tunduvalt suurem. Kui suurpankade seas on see osakaal umbes 6-10 protsenti, siis regionaalsetel pankadel 20-30 protsenti.

Kõrgemate intressimäärade tõttu on pankadel ärikinnisvaraga seotud probleeme keeruline vältida. Umbes 70 protsenti ärikinnisvara laenude turust on just väiksemate pankade käes, selgub uuringufirma Apollo andmetest.

Ärikinnisvara sektor on pärast koroonakriisi algust tugevalt pihta saanud. Suur osa inimestest hakkas kodust töötama või kaugtööd tegema ning olukord ei ole normaalsusesse naasenud. See tähendab, et suur osa kontoriruumidest on jätkuvalt tühjad. Moody’s Analytics teatas eelmisel aastal, et pandeemiaeelsete tasemetega võrreldes on kontoriruumide kasutamine langenud 50 protsenti.

Kõik see on pankade jaoks halb uudis. Langeva ärikinnisvaraturuga on neil suur kahjurisk, seega isegi väiksemad laenukahjud võivad tekitada uue paanika. Sellest, kuidas ärikinnisvara turu langus pangandust ohustab, kirjutasime juba eelmise aasta kevadel.

Pankade krediidireitingute kallale on asunud ka suuremad reitinguagentuuri, kelle sõnul on riskid märgatavalt kasvanud. Selle kohta saab pikemalt lugeda siit.

Järgnevatel nädalatel ja kuudel selgub, kas pangandus püsib veel vee peal või mitte. Selge on aga see, et eelmisel aastal tekkinud panganduskriis lapiti valitsuste ja keskpankade poolt ajutiselt ära, alusprobleemid on aga jätkuvalt olemas. Panganduse riskide kohta on pikemalt kirjutanud Soome majandusteadlane Tuomas Malinen (artikkel), Goldmoney analüütik Alasdair Macleod (artikkel) ja portaali Sovereign Man asutaja Simon Black (artikkel).

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!