Läti taristuehitaja jonn pidurdab Tartu rongi

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Tapa ja Tartu vahelise raudteelõigu elektifitseerija on leitud ning kontaktvõrgu mastide jaoks vajalikud betoonmürakadki kohale veetud.
Tapa ja Tartu vahelise raudteelõigu elektifitseerija on leitud ning kontaktvõrgu mastide jaoks vajalikud betoonmürakadki kohale veetud. Foto: Eili Arula

Eesti taristuehitaja Leonhard Weiss sattus Lätis äri ajades sekeldustesse, mis võivad ettevõtte jätta kodumaal ilma ligi 50 miljoni suurusest lepingust ning põhjustada tagatipuks ebamugavusi ka Eesti rongireisijale.

Järgmise aasta alguses peaks rongisõit Tallinnast Tartusse mööduma juba tuttuute Škoda elektrirongide istmetel. Kuna praegu ulatub elektriraudtee vaid Tallinnast Aegviiduni, tuleb aasta lõpuks rajada Tartu suunal ca 180 kilomeetrit uut kontaktvõrku. Ajagraafik on pehmelt öeldes ülipingeline, kuid töö käib. Näiteks on ehitusfirma GRK osa liinimastide vundamendiks minevad betoonkamakad raudtee äärde praeguseks juba kohale toonud, vahendas Tartu Postimees teisipäeval. Selleks, et elektrirong saaks aga kihutada Eesti kahe suurima linna vahel 160 km/h – nagu plaan ette näeb – ei piisa ainult uue kontaktvõrgu rajamisest, kurvide õgvendamisest ja turvangusüsteemide paigaldamisest. Ümber tuleb ehitada ka olemasolev elektriraudtee Tallinnast Aegviiduni. «Praegune Tallinna ja Aegviidu vaheline kontaktvõrk ei vasta raudtee elektrifitseerimise projekti nõutele, kuna on ehitatud 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Vana kontaktvõrgu piirkonnas võivad elektrirongid liikuda maksimaalselt vaid 120 km/h, kuid uues võrgus on rongidele lubatud kiirus 160 km/h,» selgitas Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti juht Andrus Alas sügisel vajadust, miks Lagedi-Aegviidu vahelise lõigu rekonstrueerimine ette võetakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles