/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/22/14780225t1hf43a.jpg)
SEB finantskindlustunde uuringust selgus, et 43 protsenti Eesti elanikest suudaks säästude najal elada rohkem kui kolm kuud. Seevastu ligi kolmandikul on sääste üheks kuuks või need hoopis puuduvad.
Teistes Balti riikides on inimeste rahatagavara pilt võrdlemisi sarnane: Lätis vastanutest 37 protsendil ning Leedus 30 protsendil on vaid kuu jagu sääste või need puuduvad üldse.
Uuringu tulemused näitasid, et ligi veerand eestimaalastest on kogunud piisavalt rahalist puhvrit, et oma tavapärase sissetuleku kaotuse korral elada säästude najal üle kuue kuu. Pea viiendikul uuringus osalenutest ei ole üldse sääste, eriti neil, kes teenivad 750-eurost netopalka või vähem.
Sarnane pilt avaneb ka Lätis ja Leedus, kus vastavalt 22 ja 17 protsendil uuringus osalenutest puudub igasugune rahaline puhver.
«Paraku näitavad uuringu tulemused, et igasugused säästud puuduvad eelkõige neil, kes teenivad alla 750 euro, samas kui üle 1500 euro suurust netopalka teenijatel on rahaline puhver suurem. Üle pooltel 1500-eurose netopalgaga eestimaalastel on piisavalt sääste, et nende najal toime tulla üle kolme kuu,» selgitas SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.
Ettenägematud kulud kaetakse säästudest
Pisut enam kui pooled eestimaalastest on kogunud piisava rahalise puhvri, mis võimaldab neil katta ettenägematuid kulusid isiklikest säästudest. Pea sama palju on ka neid, kes vähendavad ootamatute väljaminekute katteks muid kulusid ja püüavad olla kokkuhoidlikumad. Tarbimislaenu ja panga pakutavaid võimalusi kasutavad pigem vähesed, vastavalt 4 ja 13 protsenti Eesti elanikest.
Uuringu tulemused näitavad, et suurem osa eestimaalastest proovib ootamatute väljaminekutega ise hakkama saada. Lisaks säästudele ja kulude kokkuhoiule otsitakse täiendavaid teenimisvõimalusi või küsitakse abi sugulastelt ja tuttavatelt, enne kui kaalutakse uute finantskohustuste võtmist, rääkis Koplimäe.
Ligi veerand tegeleb investeerimisega
Pea pooled ehk 46 protsenti vastanutest planeerivad oma eelarvet. Lisatulu teenimise võimalusi otsib kolmandik vastanutest, samas kui ligi veerand eestimaalastest tegeleb investeerimisega.
«Eelarve planeerimine on enam levinud nende hulgas, kelle netopalk on 1500 eurot või kõrgem, alla 1000-eurost netopalka teenivate hulgas on eelarve planeerimine vähem levinud ning finantsolukorda üritatakse parandada pigem kulusid piirates. Finantskirjaoskuse seisukohalt soovitatakse aga alustada just eelarve planeerimisest, sest nii saab selge ülevaate oma tuludest, kuludest ja võimalikest kokkuhoiukohtadest,» selgitas Koplimäe.
Tema sõnul tuleb uuringust välja huvitav kokkulangevus säästupuhvri ja investeerimisaktiivsuse vahel – rohkem kui kuue kuu suurune rahaline puhver on 23 protsendil vastanutest ning sama palju on ka neid, kes tegelevad investeerimisega.
Süllekukkunud raha läheks pangakontole
Vastajatelt küsiti ka, mille jaoks nad kasutaksid 2000 eurot vaba raha. Pea kolmandik vastanutest hoiaks seda pangakontol, 22 protsenti avaks tähtajalise hoiuse ning sama paljud investeeriksid väärtpaberitesse. Viiendik vastanutest teeks vaba raha eest suurema ostu, 17 protsenti kasutaks argikulutusteks ning 16 protsenti võlgade maksmiseks.
Vaba raha kasutamise puhul on märgata erinevust ka meeste ja naiste eelistuste vahel: veerand uuringus osalenud naistest kasutaks vaba raha suurema ostu, näiteks kodumasina, reisi või meelelahutuse jaoks, kuid sama teeks 15 protsenti meestest.
Meesvastajatest veerand investeeriks 2000 eurot väärtpaberitesse, naistest teeks sama viiendik. Samas oleksid naised mõnevõrra altimad avama tähtajalist hoiust kui mehed.