/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/06/12/15386333t1h051c.jpg)
Euroopa Liidu nõukogu ei kiitnud reedel heaks platvormitöö direktiivi eelnõu, ka sellesse tehtud muudatused ei leidnud liikmesriikide toetust.
EL-i nõukogu jättis platvormitöö direktiivi vastu võtmata
Seda, et kokkuleppe tekst vajab täiendavat tööd, väljendasid Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa ja Eesti, moodustades blokeeriva vähemuse. Eesti jäi hääletusel erapooletuks.
Platvormitöö direktiivi eelnõu kohaselt peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestama õigusliku eelduse, mille kohaselt on platvormi ja platvormitöö tegija vahel tööleping, kui platvorm kontrollib töösuhtele omaseid alluvussuhte elemente.
Detsembris välja pakutud lahendus nägi ette kriteeriumid, mille täitmise korral eeldataks, et tegemist on töölepinguga. Sellise lahenduse puhul oleks Eesti hinnangul olnud kriteeriumid väga lihtsasti täidetavad ning see oleks tekitanud segadust ning viinud lihtsasti valetulemusteni.
Reedel hääletusel olnud eelnõus ei olnud enam direktiivi tasandil ettekirjutatud kriteeriume õigusliku eelduse täitmiseks, vaid direktiiv üksnes kohustaks riiki õiguslikku eeldust kehtestama ja jätaks kriteeriumite sisu riigi otsustada.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul oli paindlikkus eelduse kujundamisel positiivne samm, kuid pakutud lahendus tekitaks õiguslikku ebakindlust ning killustaks turgu. «Liikmesriikidele sellisel viisil kohustuse ja samas paindlikkuse andmine võib luua Euroopas nii-öelda lapiteki, kus üle-Euroopalised platvormiettevõtted on silmitsi 27 erineva süsteemiga. See võib omakorda tuua kaasa lõputud õigusvaidlused, mis on platvormidele liigne äririsk,» ütles Riisalo.
Lisaks reguleerib direktiiv ka teisi olulisi teemasid nagu algoritmilise juhtimise läbipaistvus, näiteks töötegija õigus saada teavet algoritmide toimimise kohta, õigus küsida automaatsete otsuste osas selgitusi.