Nordic Aviation Groupi erikontrolli sel nädalal avaldatud aruanne on paljusõnaline, aga sisuliselt mõttetu. Tehniliselt on laused korrektsed, aga räägivad kõige olulisemast mööda. Töö nagu kinnisvarahindaja oma, kes seisab keset korterit ja suunab kullipilgu tolmurullile toanurgas, aga ei märka, et korteril pole lage, põrandat ega aknaidki ees.
Poliitiliselt täitis erikontroll oma ülesande. Erikontroll annab ministrile ja asekantslerile mugava alibi: meie tegime kõik, mis vaja, ja teised on süüdi. Kõnealusel juhul on «süüdi» riikliku lennufirma juhid ja nende juhtimisvead. Selge viide Jan Palmerile. Ent Eesti lennufirmat (mis iganes nime ta eri aegadel on kandnud) on suures plaanis juhitud normaalselt, viimastel aastatel pigem keskmisest pareminigi – vaatamata suurele kahjumile, mis suvel avalikuks sai. Et erikontrolli raport nimetas põhjuseks juhtimisvigu, oli ootuspärane. Vaadates kliimaminister Kristen Michali (Reformierakond) sõnavõtte suvel enne erikontrolli ja nüüd, näeme, et Michal ütleb põhimõtteliselt üht ja sama asja: äriline ebaõnn ja juhtimisvead. Juhtimisvead on aga mugavusvabandus. Neid tehakse alati. Neid ka leitakse alati. Kui Michal saadaks erikontrolli Lufthansasse või Ryanairi, leiaks ta ka sealt ridamisi juhtimisvigu. Audiitorid noomiksid Ryanairi juhti Michael O’Learyt, et miks ta selle või tolle kahjumlikku liini avas. Meedia kiidaks kaasa: juhtimisvead!
