Tabel ⟩ Läti ja Leedu rebivad eest, Eestis loodetud majanduskasvu ei tule (5)
15. veebruar 2024, 12:38
Uuendatud 15. veebruar 2024, 14:02
Euroopa Komisjon avaldas 2024. aasta talvise majandusprognoosi, milles langetas Eestile oodatava sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu sel aastal sügisprognoosi 1,9 protsendilt 0,6 protsendile.
Eesti kohta olemasolevad andmed viitavad, et 2024. aasta alguseks ei ole majandus veel kosuma hakanud, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Ettevõtjate kindlustunne on viimastel kuudel pigem vähenenud. Veidi on see paranenud tööstus- ja ehitussektoris, halvenenud aga jaekaubanduses. Tarbijad eeldavad, et nende finantsolukord halveneb maksutõusude, samuti kõrge inflatsiooni ja intressimäärade tõttu. Seetõttu jääb nõudlus aasta esimesel poolel pigem tagasihoidlikuks, hindab komisjon.
See tähendab, et Eestile ennustab Euroopa komisjon Balti riikide võrdluses kõige kehvemat positsiooni. Leedu majanduskasvuks prognoositakse 2,1% ja Läti majandus peaks kasvama 1,7%. Novembrikuises prognoosis loodeti veel, et Läti majandus kosub 2,4% jagu, nii et ka siin on ootustega allapoole tuldud.
Samas 2025. aastal peaks majanduskasv komisjoni eelduselt taas hoogustuma ning jõudma 3,2 protsendini, seda tänu parematele tingimustele välisturgudel, soodsamatele rahastamistingimustele ja tarbimise kasvule. Alaneva inflatsiooni ja palgatõusu koosmõjus peaks taastuma ka ostujõud.
Kui Euroopa Liidu (EL) majandus eelmisel aastal veidi kasvas, siis 2024. aasta alguses on majanduse olukord prognoositust kehvem. Komisjon korrigeeris talvises vaheprognoosis majanduskasvu 2023. aastal ELis ja euroalal sügisel prognoositud 0,6 protsendilt 0,5 protsendile ning 2024. aastal ELis 1,3 protsendilt 0,9 protsendile ja euroalal 1,2 protsendilt 0,8 protsendile. 2025. aastaks prognoositakse majanduskasvuks ELis 1,7 protsenti ja euroalal 1,5 protsenti.
Inflatsioon aeglustub kiiremini, kui prognoositi sügisel. ELis peaks inflatsioon prognoosi kohaselt aeglustuma 6,3 protsendilt 2023. aastal 3 protsendile 2024. aastal ja 2,5 protsendile 2025. aastal. Euroalal peaks see aeglustuma 5,4 protsendilt 2023. aastal 2,7 protsendile 2024. aastal ja 2,2 protsendile 2024. aastal.
Komisjon nendib, et praegune prognoos on üsna ebakindel pikaajaliste geopoliitiliste pingete ja Lähis-Ida konflikti edasise laienemise ohu tõttu. Kaubandushäired Punasel merel põhjustavad transpordikulude suurenemist, kuid sellel peaks olema inflatsioonile vaid väike mõju. Edasised häired võivad siiski kaasa tuua uued tarneraskused, mis pärsiksid tootmist ja tõstaksid hindu.
Kasvu- ja inflatsiooniprognoosidega kaasnevad riskid on seotud sellega, kas tarbimine, palgad ja kasumimarginaalid kasvavad või mitte ning kui kõrgele jäävad intressid ja kui pikaks ajaks. Ka kliimariskid ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine kujutavad endast jätkuvalt ohtu.
Majandusprognoos - talv 20242023 2024 2025 Austria -0.7 0.6 1.4 Belgia 1.5 1.4 1.5 Bulgaaria 2.4 2.8 3 Horvaatia -3.5 0.6 3.2 Küpros -0.4 0.6 1.6 Tšehhi 0.9 0.9 1.3 Taani -0.3 0.3 1.2 Euroala 2.2 2.3 2.3 Eesti -1.9 1.2 3.2 EL 0.6 0.7 1.2 Soome -0.6 1.7 2.7 Prantsusmaa -0.3 2.1 3 Saksamaa -0.8 1.3 2.1 Kreeka 6.1 4.6 4.3 Ungari 0.2 0.4 1.6 Iirimaa 2.3 1.2 1.8 Itaalia 1.1 2.3 2.6 Läti 1.3 1.9 2.7 Leedu 2.5 1.7 2 Luksemburg 0.5 0.8 1.5 Malta 2 1.9 2.5 Holland 2.6 2.6 2.8 Poola -0.4 1.1 2.8 Portugal 0.5 0.9 1.6 Rumeenia -0.8 2.4 3.6 Slovakkia 0.2 2.7 3.2 Sloveenia 1.8 2.9 3.2 Hispaania -0.1 0.2 1.6 Rootsi 0.5 0.9 1.7 | |
| Allikas: Euroopa Komisjon | |