/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/02/14/15885907t1h79b5.jpg)
Kuigi Eesti majandus on languses juba kaheksa kvartalit järjest, selgus SEB finantskindlustunde uuringust, et 39 protsenti Eesti elanikest on enda rahalise olukorraga rahul.
Uuringust selgus, kui suur osa Eesti elanikest on enda rahalise olukorraga rahul (2)
Pea sama palju on neid, kes ei ole enda finantsolukorraga rahul – nii väitis 38 protsenti vastanutest. Viimase 12 kuu jooksul on eestimaalaste rahalise olukorra halvenemist enim mõjutanud toiduainete ja esmatarbekaupade hinnakasv ning ka elektrikulude tõus, teatas SEB.
SEB uuringust selgus, et enda finantsolukorraga on enim rahul inimesed, kelle netokuupalk on 1500 eurot või rohkem – 63 protsenti eestimaalastest, kelle netotöötasu on üle 1500 euro, on oma rahalise olukorraga rahul.
Alla 1500 euro teenivate inimeste hulgas on rahulolematus suurem. Kõige keerulisemaks hindavad oma rahalist olukorda 750 eurot või vähem teenivad inimesed.
«Kuigi vaid viis protsenti uuringus osalejatest vastas, et nende sissetulek on ebapiisav isegi toidu ostmiseks, siis neist omakorda üle poole ehk 58 protsendi sissetulek jäi kuni 750 euro juurde,» selgitas SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.
Uuringu tulemused näitasid, et 40 protsendi eestimaalaste praegune sissetulek võimaldab neil tasuda nii toidu kui ka rõivaste eest ning veidi säästa, kuid nad ei saaks endale kohe lubada suuremaid oste, näiteks külmkappi või telekat.
34 protsendi vastanute finantsolukord on piisavalt hea, et vajadusel teha suuremaid oste. Viiendik uuringus osalenutest aga väitis, et nende sissetulek on piisav vaid toidu ostmiseks, kuid riiete soetamiseks raha ei jätku.
«Eestimaalaste rahaline olukord on võrdlemisi erinev ja üheks mõjutajaks on erinev haridustase,» tõi Koplimäe välja asjaolu, mis uuringust selgus. Üle 1500 euro teenijatest on pea pooled ehk 45 protsenti kõrgharidusega, kesk-, keskeri- või kutseharidusega oli neist 19 protsenti ning põhiharidusega vaid kaheksa protsenti.
Kui paljudel rahaline seis halvenes?
Pea pooled uuringus osalenud eestimaalased ehk 45 protsenti väitis, et nende rahaline olukord on viimase 12 kuu jooksul halvenenud. 40 protsenti vastanutest leidis, et see pole aasta jooksul muutunud ning 14 protsendi hinnangul on nende rahaline olukord aastaga paranenud.
«Rahaline olukord on jäänud samaks või paranenud ennekõike neil, kelle igakuine netosissetulek on 1500 eurot või rohkem. Finantsolukord on muutunud halvemuse poole neil, kes teenivad alla selle,» selgitas Koplimäe.
82 protsenti eestimaalastest, kelle majanduslik olukord viimase aasta jooksul halvenes, väitsid, et toimetulekut on kõige rohkem mõjutanud toiduainete ja esmatarbekaupade hinnatõus. Kolmandana nimetati energiakulude tõusu, mille tõi esile 66 protsenti vastanutest. Eluasemekuludel ja euribori tõusul ei olnud rahalise olukorra halvenemisele niivõrd suurt rolli – seda märkis vastavalt 37 ja 22 protsenti vastanutest.
Vaatamata majandusliku olukorra halvenemisele saab suurem osa oma laenu- ja liisingumaksetega hakkama: 44 protsendil ei ole raskusi oma kohustuste täitmisega ning 22 protsendile on see küll varasemast keerulisem, kuid siiski võimalik. Kolm protsenti vastanutest väitis, et hilineb aeg-ajalt laenu- või liisingumaksete tasumisega ning kuuel protsendil on väga raske täita oma rahalisi kohustusi.
SEB tellimusel tegi uuringu Norstat, kes küsitles 2023. aasta detsembris 1000 Eestis elavat 18–74-aastast inimest.