/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2024/02/14/15885688t1h38c8.jpg)
Töökohad, arstiabi ja koolid koonduvad aina enam suurtesse linnadesse. Näib, et kui räägitakse regionaalsest arengust, on jutt Tallinnast ja Harjumaast, sest mujal ei arene suurt midagi. Regionaalminister Madis Kallas (SDE) lubab muutusi.
Madis Kallas ühistranspordist: USAs on tund kakskümmend tööle sõita normaalsus! (14)
Kallas rõhutab, et on maapoiss, tema lapsed käivad maakoolis ja üldse on maaelu mured talle tuttavad. Näiteks teab ta, et mõnikord takerdub areng omavahelistesse kemplustesse – nagu juhtus Läänemaal, kus Lääneranna vald tahab Metsküla kooli rahanappusele viidates kinni panna, ehkki kool saanuks lisaraha ka mujalt kui valla kaukast.
«Mis Metsküla kooli puutub, siis kodu lähedal peab olema lasteaed pluss kaks esimest kooliastet. See peab olema kogukonna korraldada ja otsustada. Meie oleme oma toetuse andnud ja on kurb, et kogukond ja kohalik omavalitsus pole suutnud konsensust saavutada,» nendib Kallas.
Aga mida teha, kui omavalitsus ja kogukond kokkulepet ei saavuta? Kohalikud valimised on ju iga nelja aasta tagant, ütleb Kallas. «See periood pole väga pikk. Ja vahepeal on riigikogu valimised, mis on ka kohapealsete probleemidega läbi põimunud.»
Kui jutt juba toetustele läks – miks on nii, et tihtilugu satuvad need nagu sihitult vallajuhtide kätte? Siin ehitatakse vallale mõeldud toetuse eest vallavanema maja juurde keset põldu tänavavalgustus, seal saavad kaevude renoveerimistoetusele jaole vaid valimisplakatilt tuttavad näod. «On ka vastupidiseid näiteid,» kinnitab Kallas. «On öeldud, et pead toetusest osa saamiseks töökohta vahetama, muidu on imelik. Aga see, et toetused lähevad vallaametnikele – see on nõukaaegne mentaliteet ja selle üle tehakse järelevalvet. Muidugi piisab ühest juhtumist, et tekiks negatiivne foon. Siiski tuleb sellistest juhtumitest teada anda.»
Tuleb säilitada terve mõistus
See kõik – teadaandmine, kaebuse esitamine, järelevalve – kõlab väga bürokraatlikult, ent viimast on niigi palju: inimene ei saa oma õue peal vana kuurigi maha lammutada, ilma et peaks vastava loa küsima ja ametnik käiks kontrollimas, kas kõik on ikka õigesti tehtud.
«Siin peab säilima tervemõistuslik lähenemine,» möönab Kallas. «Me teame, et on hooneid, mis pole ehitisregistris, selline on elu. Ja meil on valida, kas lepime sellega või teeme midagi, mis maaelu veel raskemaks teeb. Samas: kui selle kuuri lammutamisel midagi juhtub, näiteks keegi saab viga, siis küsivad kõik, et kus on valla silmad, miks ei kontrollitud.»
Kallas toonitab jälle terve mõistuse tähtsust – on neid olukordi, kus on targem reeglitest mööda vaadata, aga ka neid, kus peab neist kinni pidama. «Me peame ju päästeametile teatama, kui näeme, et mõnel ükskikul vanainimesel ahi juba läbi paistab.»
«Peamine mure on, et otsustajad ja võimu juures olijad on üha rohkem linnainimesed, kelle lapsed käivad linnas koolis. See on toonud kaasa selle, et maaelu eest seismist on keerulisem läbi suruda.»
Väga palju sõltub tema sõnul ka ametnikest. «On ka neid, kes ütlevad, et lammutage vana kuur ilusti maha, tehke kõik korda, ja kui ehitate asemele midagi, mis jääb samadesse mõõtudesse, pole vaja hakata mingeid lube taotlema. Sellist mõistvat suhtumist ikka on.»
Eesti elu on tasakaalust väljas, leiab Kallas. Inimesed tahavad maal olla, aga et nad saaks seal olla, on vaja elektrit, lasteaeda-kooli, internetti, teid, ühistransporti, arstiabi...
Teistes riikides selle poole liigutakse, ütleb Kallas. «See, et maal jääd autost sõltuma, on paratamatus, aga lisaks peaks olema kiired rongiühendused, ei ole vaja jalgratast leiutada,» toob ta näite. «Peamine mure on, et otsustajad ja võimu juures olijad on üha rohkem linnainimesed, kelle lapsed käivad linnas koolis. See on toonud kaasa selle, et maaelu eest seismist on keerulisem läbi suruda.»
Lisaks on vaja raha, ja seda on alati puudu. Valitsus tõstis juba käibemaksu ja aktsiise, mais kerkib ka kütuseaktsiis, tulekul on automaks – kuidas see kõik maainimesi aitama peaks?
«Maksud peavadki tulema!» ütleb Kallas. «Automaks on paratamatu, see summa ei löö ka jalust maha. Astmelise tulumaksu peale me läheme, ka see on paratamatu. Meil pole luksusmaksu, pole kinnisvaramaksu...» Vastuväite, et meil on siiski maamaks, mis pealegi tõuseb, lükkab Kallas ümber: «Viieliikmelise pere nädalane toidukorv maksab rohkem kui aastane maamaks.»
Sotsiaaldemokraatide soov on alati olnud kõrgemate maksude kehtestamine, aga kumb variant meeldiks Kallasele rohkem: kas see, et inimesed peavad riigilt rohkem toetusi küsima, või see, et inimesed saavad ise endaga hakkama? «No muidugi meeldiks, et inimesed ise hakkama saavad. Aga ma ütlen, et ärme maksusta vaeseid.»
Vajalikud kulutused
Selge on, et raha tuleb maksudest. Ent kuhu raha läheb? Eestis on 1,3 miljonit inimest, puhtalt maksudena tuleb riigieelarvesse ligi 13 miljardit eurot – hoolikalt majandades peaks nagu piisama. Aga kui hakata kulusid vaatama, torkab silma, et pea iga asutus maksab midagi turunduse eest, midagi strateegilise kommunikatsiooni eest – on seda kõike vaja? «Turundust ma ei alahindaks, see on tähtis, seal on töökohad, ka kaugtöökohad, ja väga palju sõltub turundusest – selleta ei saa suurepärastest asjadest keegi midagi teada,» kaitseb Kallas. «Ei saa öelda, et me ei tea, kuhu raha läheb. Vajalikele asjadele läheb.»
Põllumehed ja streik
Mujal Euroopas streigivad põllumehed, sealjuures ka Lätis-Leedus. Prantsusmaal on põllumehed riigi üle võite saavutanud, mingeid järeleandmisi plaanib ka Brüssel teha. Eesti põllumehed ei streigi. «Enne kui streikida, võiks omavahel rääkida. Mul käisid just siin põllumehed, ütlesid, et meie riik ei kiusa neid nagu Saksamaa, kus tahetakse keelata erimärgistatud diislikütus. Meie pikendasime erimärgistusega diisli soodusaktsiisi kuni aastani 2027.»
Aga raha neelab ka näiteks regionaalministeeriumi plaanitav üle-eestiline piletisüsteem – kokku 840 000 eurot. «Ühtne piletisüsteem ja personaalne riik on head!» kinnitab Kallas. «Personaalne pangandus mulle väga meeldib, näiteks kui olen midagi ära unustanud, siis pank kohe teab kõike. Ja kui tahta ühist transpordisüsteemi, siis see 800 000 eurot... Ega me ei tee selliseid asju iga päev. Bolt oma süsteeme selle rahaga ei arendaks. Ja igal aastal anname me 130 miljonit eurot ühistranspordi dotatsiooniks.»
Transpordi vallas tuleb ka muid uuendusi. Rohepöörde ühe osana tuleb kogu see valdkond ümber korraldada, inimesed peaksid hakkama liikuma aina rohkem ühissõidukitega ja aina vähem isikliku autoga. Praegu tuleb umbes pool Eesti transpordiheitmetest Tallinnast ja Harjumaalt, teise poole annab ülejäänud Eesti. See peab muutuma, kinnitab Kallas.
«See on valikute küsimus: kui auto omamine on odav ja autoga liikumine mugav, siis ei tehtagi teisi valikuid, aga kui teha vähem parkimiskohti, siis inimesed saavad aru. Eesti inimesed pole valmis tund ja kakskümmend minutit tööle sõitma. Aga Ameerikas ongi tund ja kakskümmend normaalne. Kui ummikud läheks tunniajaliseks, siis oleks piisavalt valus. Meil sõidab hästi suur osa inimestest ühistranspordiga, need on noored ja eakad. Tahame ka tööealist elanikkonda mõjutada,» räägib Kallas.
«Aga maainimesel on klaas alati pooltäis!»
Miks näeb minister ainsa vahendina karistamist – autod kallimaks, parkimiskohad minema –, selle asemel et pakkuda näiteks paremat ühistransporti ja mõistlikumat liikluskorraldust? Paljudes Tallinna-suurustes linnades on laitmatult toimiv ühistransport ning autot pole lihtsalt vajagi. Kallas toob vastuseks, et need linnad planeeritigi ühistranspordi järgi, aga Tallinn pole niimoodi planeeritud.
Pikk plaan
Aga mida Kallas regionaalseks arenguks väljaspool Harjumaad teha plaanib? «Praegu läheb 90 protsenti erasektori investeeringuid Harjumaale. Tahame maapiirkondade omavastutusprotsendi väiksemaks muuta: on piirkondi, kus omaosalus võiks olla ainult viis protsenti, aga on ka piirkondi, kus adekvaatne võiks olla 25–30 protsenti,» sõnab Kallas.
Lisaks plaanib ta kohalike omavalitsuste rahastussüsteemi ümber teha. «Praegu on see seotud tööealise inimesega, aga need on liikunud Tallinna ja Harjumaale. Me saime niimoodi juba 8,5 miljonit eurot ümber jagatud, kokkulepe on 20 miljoni euro ümberjagamiseks, aga meie eesmärk on 50 miljonit ringi jagada,» kõneleb Kallas. Kolmas suur asi on ühistranspordi ümbertegemine.
Madis Kallas rõhutab, et asi ei ole sugugi nii sünge ja et ta on peaminister Kaja Kallasega nõus selles osas, et eestlane vingub enda vaeseks. «Aga maainimesel on klaas alati pooltäis,» kiidab ta.