Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Uuring Eestlaste ettevõtlikkus kasvab, kuid äriideede elluviimiseks raha napib

Copy
SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas.
SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas. Foto: SEB

Eesti elanike soov ettevõtlusega tegeleda on aastaga kaks protsenti tõusnud ning SEB panga tellitud uuring näitas, et ligikaudu iga viies vastaja kavatseb lähiajal Eestis ettevõtjaks hakata.

Barjäärid, mis takistavad inimesi oma äriga alustamast, on jäänud suuresti muutumatuks. Ka eelmisel aastal tõid uuringus osalejad suurimate takistustena välja finantsvahendite vähesuse ja kindlustunde oma äriideesse. Siis oli takistuseks ka teadmiste puudumine, mis sel aastal on asendunud üldise majandusolukorraga.

«Makromajanduslikud näitajad ja prognoosid mõjutavad elanike entusiasmi ettevõtlusega alustamiseks. Kui majandus aeglustub, ollakse ettevaatlikum ja hinnatakse äririske põhjalikumalt. See tõestab, et ettevõtluse edendamiseks on vaja nii kiireid lahendusi kui ka aktiivsemaid pikaajalisi programme, mis aitaksid avalikkusel mõista majanduse tsüklilisuse mõju ettevõtlusele ning anda laiemalt edasi aluspõhimõtteid, kuidas luua vastupidav ja jätkusuutlik äri,» kommenteeris SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas.

Lõunanaabrite huvi ettevõtluse vastu väheneb

SEB panga eelmisel aastal läbi viidud samas uuringus ütles 18 protsenti vastanutest, et plaanivad ettevõtte asutada järgmise kolme aasta jooksul. Sel aastal läbi viidud uuring näitab, et selliseid tulevikuplaane on 20 protsendil ehk ligikaudu viiendik küsitletutest. Võrdluseks on Lätis ettevõtlusega alustamise soov tugevas languses, 24 protsendilt 16 protsendile ja Leedus plaanib lähima kolme aasta jooksul ettevõtlusega alustada 14 protsenti, eelmise aasta 19 protsendi asemel.

Aljase sõnul näitab aasta alguses tehtud uuring, et Eestis ei ole suur osa inimestest äri alustamist enda 2024. aasta plaanidesse lisanud. 51 protsenti vastajatest ei soovi ettevõtjaks hakata ja 21 protsenti pole sellele isegi mõelnud. Aljas toob välja, et iga ettevõtte loomine algab kõigepealt mõtetest ja kaalutlustest, milline valdkond võiks olla inimesele kõige südamelähedasem, millised ettevõtete näited tunduvad huvitavad ning millised erialased kogemused ja teadmised oleksid kasulikud oma ettevõtte loomisel.

Iga hea idee järel tuleb ka raha

Kui Lätis on peamise ettevõtlusega alustamise takistusena välja toodud bürokraatia ja halduskoormus 24 protsendiga ja ka Leedus on see takistava tegurina teisena välja toodud 20 protsendiga, siis Eestis ei mahu bürokraatia viie ettevõtlust takistava teguri hulka. «See näitab, et Eesti keskkond on uue äri alustamiseks soodne ja lihtne. Kindlasti on siin tugev mõju meie digilahendustel, mis võimaldavad ettevõtlusega seotud toiminguid kiirelt ja mugavalt teha,» kirjeldab Aljas.

Ettevõtlusega alustamisel on aga eestlastel suurimaks takistuseks finantsvahendite puudumine. «Siin tahaks aga tuletada meelde mõtet, et iga hea idee järel tuleb ka raha. Alustada võiks oma idee tutvustamisest ning läbi selle hakata kaasama investeeringuid ja finantseerimist nendelt, kellele idee samal määral korda läheb,» ütles Aljas.

Tagasi üles