/nginx/o/2020/06/22/13169306t1hfa3c.jpg)
Valentinipäeva eel kutsub Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik üles valvsusele, kuna kübermaailma armukelmid proovivad armastust ihkavatele ohvritele lähenemiseks kasutada just sellist aega, mil nad on kõige haavatavamad ja emotsionaalsemad.
Kiik toob näiteks armukelmuse juhtumi, kus enda sõnul ühes kõrberiigis missioonil viibiv Briti sõjaväelane John leidis suhtlusrakenduse kaudu üksildase eestlanna ning kaugsuhtlus hakkas tasapisi arenema, üksteisele saadeti romantilisi sõnumeid ja tundeavaldusi.
«Suhtlus oli kestnud mõne kuu, kui «sõdur» avaldas huvi Eestisse tulemise vastu ning tegi naisele ettepaneku kokku saada. Veel enne teele asumist lubas John naisele ette saata paki isiklike asjadega. Kuid siis teatas mees, et pakk jäi lähiriigi piiril kinni ning ta palus eestlannat tasuda paki kiirema kättesaamise eest,» kirjeldas Kiik.
Küberkelmile omaselt pöördus pettur rahapalvega naise poole. Ühtlasi tõi ta mängu uue info, et pakis olevat ka suur hulk sularaha, millest pettur naisele ka pildi saatis. Muidugi lubas ta naisele, et kõik tema kulud saavad hüvitatud, ja rohkemgi.
Naisel ei olnud kohe võtta nõutavat summat, ta oleks saanud maksta ehk poole sellest, kuid seepeale lubas väidetav sõdur paki kinnipidajatega rääkida ja veenda neid väiksema summaga leppima. Mõni tund hiljem teataski John, et jõudis kokkuleppele ja eestlanna saatis oma raha teele. Pärast ülekannet oli aga armukelmist «sõjaväelane» eestlanna elust jäljetult kadunud.
Kiik tõdes, et palju on just selliseid näiteid, kus ohvrilt küsitakse teatud summa ning kui inimesel sellist raha ei ole, võetakse avasüli vastu ka väiksem summa. Ta selgitas, et pettur, kes ohvriga emotsionaalse sideme loob, on üldjuhul väga hea manipulaator ja osav «kodupsühholoog», kellel on ohvri petmiseks olemas juba varem väljamõeldud stsenaariumid.
Kiige sõnul töötleb armupettur ohvrit enamasti mitu kuud, vahel ka aastaid. Mõni kelmi rahuldub ohvrilt saadud ühekordse rahamaksega ja seejärel kaob, kuid on ka selliseid, kellel õnnestub kannatajalt mitu makset kätte saada, enne kui ohver taipab, et tegemist pole selle inimesega, kellena ta end esitleb.
«Valdavalt on ohvriteks naised, kuid üha enam ka mehi. Uute tutvuste soov ning parema elu ootus võib muuta inimese kergemini haavatavaks õngitsussaagiks. Kui selliste inimeste lähedased – olgu lapsed või sõbrad-tuttavad – näevad, et sugulase-sõbra ellu tuleb keegi, kelle puhul hakkavad häirekellad helisema, siis tasub kindlasti oma lähedasega sellest rääkida,» soovitas Kiik.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialist paneb inimestele südamele, et võhivõõra inimesega vestlusesse astudes on oluline esmalt veenduda, et vestluspartner on ka päriselt see, kes ta väidab ennast olevat. «Lihtsaim viis on guugeldamine. Paari klikiga saab teha ka nn tagurpidi fotootsingu ehk reverse image search. See annab sageli üsna kohe välja ka «Johni» või «Sally» foto, mis paljudel juhtudel on internetist varastatud võõra inimese pilt.»
Ühtlasi tuleb hoolikalt jälgida, millist infot enda kohta sotsiaalmeedias jagatakse. Suhtestaatus, hobid-harrastused – mida rohkem endast veebiavaruses räägid, seda lihtsamaks teed kelmi töö. «Uusi sõbrasuhteid ei tohi loomulikult karta, kuid ootamatult sülle kukkunud «õnne» puhul küsi endalt kindlasti, kas see on liiga ilus, et olla tõsi. Ja isegi kui romantiliseks arenenud kaugsuhe tundub päris, siis järgi kindlasti kõige tähtsamat reeglit, et interneti teel loodud tutvused lisaks südamele ka rahakoti sisu ei võtaks. Ära kunagi kanna raha inimestele, keda sa pole pärisel näinud,» toonitas Kiik.
Spetsialist rõhutas, et kui inimene on sattunud petise ohvriks, siis tuleks lisaks panga poole pöördumisele ilma häbitundeta ühendust võtta ka vaimse tervise eksperdiga, sest sellisesse olukorda sattudes ei pruugi ka kõige tugevam inimene üksi hakkama saada.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)