Mertsina: Eesti ekspordi languse taga ei ole vaid Põhjamaade madalseis (1)
12. veebruar 2024, 18:21
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina analüüsi järgi ei ole Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemise taga ainult Põhjamaade nõudluse langus – tegemist on hoopis laiapõhjalisema nähtusega.
Mertsina märkis pressiteates, et Eesti päritolu kaupade eksport väheneb juba ülemöödunud aasta novembrist. Eelmisel aastal kukkus see jooksevhindades 17 protsenti ja kuigi ekspordihindade langus on sellisele kukkumisele kaasa aidanud, vähenes eksport püsivhindades samuti oluliselt.
«Eesti ekspordi vähenemist on palju seostatud Põhjamaade – Soome, Rootsi, Norra ja Taani – ja eriti sealse ehitussektori nõrgenenud nõudlusega. Põhjamaadesse läks möödunud aastal üle 40 protsendi Eesti päritolu kaupade ekspordist, samal ajal kui Rootsi ja Soome majandused vähenesid ning Norra ja Taani majandused näitasid vaid tagasihoidlikku kasvu,» kirjeldas ökonomist.
Kaks kolmandikku ekspordilangusest tuli mineraalsetest õlidest ja mobiilsideseadmetest
Ta tõi välja, et ligi pool Eesti päritolu kaupade ekspordi langusest tuli möödunud aastal mineraalsete õlide ja 16 protsenti mobiilsideseadmete väljaveo vähenemisest. Seega moodustasid ainult need kaks kaubagruppi kaupade ekspordi kogulangusest ligi kaks kolmandikku. Ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaubagruppide – puittooted, mööbel ja kokkupandavad ehitised, ehitusmaterjalid, metalltooted ja erinevad kemikaalid – väljaveo vähenemine moodustas Eesti ekspordi kogulangusest aga ligi kolmandiku.
«Kuigi nende kaubagruppide ekspordihindade kasv eelmisel aastal pidurdus ja osade hinnad ka langesid, siis esialgsete arvestuste järgi püsivhindades arvestatuna nende osakaal ekspordi vähenemises oluliselt ei muutunud,» lisas Mertsina.
Põhjamaad annavad viiendiku kaupade ekspordi kogulangusest
Põhjamaade osakaal ekspordi kogulangusest oli viiendik, kusjuures kõige suurema mõjuga oli ekspordi vähenemine Rootsi, mille osakaal languses oli 9 protsenti. Soome osakaal jäi alla 5 protsendi. Enim põhjustas Eesti ekspordi vähenemist hoopis USA 27-protsendise osakaaluga koguekspordi langusest. See tuli peamiselt mobiilsideseadmetest.
«Ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaupade ekspordi langusest ligi veerand tuli Rootsi suunalt ja Põhjamaade osakaal kokku oli veidi üle 40 protsendi. Samas moodustas nimetatud kaupade väljaveo vähenemine vaid 14 protsenti Eesti koguekspordi langusest, millest Rootsi oli ligi 8 protsenti. Kui vaadata vaid puittoodete ja mööbli, sealhulgas kokkupandavate ehitiste, väljaveo langust, siis andsid need kaks kaubagruppi kokku küll veerandi Eesti koguekspordi vähenemisest, kuid Põhjamaade osakaal oli vaid kümnendik,» selgitas Swedbanki peaökonomist.
Seega tuli tema analüüsi järgi möödunud aastal 80 protsenti kaupade koguekspordi ning 60 protsenti ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaupade väljaveo langusest mujalt kui Põhjamaadest. «Eesti kaupade ekspordilangus on laiapõhjalisem ja seotud ka muude kui vaid ehitus- ja kinnisvarasektori nõudluse taga olevate kaubagruppidega,» toonitas ta.
Eksporti vähendab ka Eesti ettevõtete halvenenud konkurentsivõime
Lisaks vähendab eksporti ka Eesti ettevõtete halvenenud konkurentsivõime. «Eesti töötleva tööstuse kui peamise kaupu eksportiva majandusharu ekspordihinnad on viimase kolme aastaga kasvanud oluliselt rohkem kui euroalal keskmiselt, sealhulgas enam kui Lätis, Leedus ja Soomes. See on halvendanud meie kulupõhist konkurentsivõimet,» tõdes Mertsina.
Nii on ka Eesti tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta kahel viimasel aastal järsult kukkunud. Kolmveerandi Eesti tööstusettevõtete majandustegevust piirab ökonomisti sõnul ebapiisav nõudlus, kusjuures see osakaal on lähiriikidega võrreldes oluliselt kõrgem. Eesti ekspordisektori väljavaated teeb veelgi keerulisemaks protektsionismi suurenemine maailmaturul ja paljude riikide jõuline ettevõtete subsideerimine.