/nginx/o/2012/04/03/1039166t1h7b97.jpg)
Märtsis käisid disainifirmade esindajad Lõuna-Koreas, et seal oma tugevamaid külgi tutvustada. Reisi tulemusena sõlmiti koostööleping Busani disainikeskusega.
Eesti loomeettevõtted käisid Koreas kosilasi otsimas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis konkurentidena tegutsevatel firmadel tekkis idee oma oskused ja teadmised ühiselt Aasias kaubaks teha juba paari aasta eest. Korea sai teiste seast välja valitud seetõttu, et kahel riigil on palju ühist: mõlemal on suured naabrid, kellega ajaloos on tulnud maid jagada, mõlemad on ka viimase 20 aastaga tublisti arenenud ja seetõttu on teineteist ka lihtsam mõista.
Korea kiire areng on keskendunud tööstusele ja tehnoloogiale ning värske jõukuse lõhna on loomeettevõtjate kinnitusel kõikjal tunda.
Disaini suhtutakse Koreas vägagi tõsiselt ja viimase 15 aastaga on sellesse tohutult panustatud. 2010. aastal liikus Korea disainitööstuses 6,4 miljardit dollarit ning kokku töötas valdkonnas enam kui 100 000 disainerit. Ometi on Eesti loomeettevõtjad kindlad, et neil on Korea kolleegidele palju pakkuda.
Kas või sellepärast, et Euroopa ja Korea arusaam kenast disainist, mugavast kasutajaliidesest ja lahedast reklaamist on väga erinevad. Korea ettevõtted on aga üha enam huvitatud ka Euroopasse tulekust, kus nende kohaliku disainiga naljalt läbi ei löö.
Samuti püüavad mõned sealsed ettevõtted kodumaal läänepäraste logodega silma paista. «Taustasõnum oli, et ei ole mõtet imiteerida, tulge ja võtke kohapealt,» ütles Siimar.
Eesti loomeettevõtted tutvustasid oma tegemisi kahel seminaril Soulis ja sadamalinnas Busanis, külastasid disainikeskusi ja astusid läbi LG ja Korea Telekomi juurest. Selleks et müüa Eesti disaini, tuli esmalt selgitada siinseid eeliseid.
«Presentatsioon Eesti kohta oli hästi põhjalik ja sealt ei puudunud Toomas Hendrik Ilvese viieminutine kõne,» tõdes Eesti disainikeskuse juht Jane Oblikas. «Andsime väga laia tausta Eesti kohta, miks siin äri teha, kuidas siin äri teha ja miks tasub tulla Euroopasse läbi Eesti. Arvan, et olime väga veenvad ja üllatasime neid positiivselt.»
Reisi esimene käegakatsutav tulemus on siniste sametiste kaante vahel olev koostööleping Eesti ja Busani disainikeskuse vahel. «Kõige tähtsam on luua suhe, sealt edasi on väga pikk maa, enne kui arvele mingi summa laekub,» tõdes Oblikas ja lisas, et nüüd on juba lihtsam kindlate pakkumistega edasi minna.