/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/04/03/1039170t1h34a8.jpg)
Nädalavahetusel Kopenhaagenis sõlmitud rahandusministrite lepe tähendab Eestile suuremaid kohustusi, kui varem kokku lepitud, ning senisest kaks korda kiiremat sissemakset Euroopa valuutafondi – juhul kui riigikohus üldse lubab valitsusel seda teha.
Eesti kohustuste koorem kasvab 1,8 miljardi euroni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue kokkuleppe järgi on Eesti garantii ühendatud tulemüürile kokku 1,8 miljardit eurot, kinnitas rahandusministeeriumi Euroopa Liidu osakonna nõunik Meelis Meigas.
Praegu on see kaks miljardit eurot, kuid pidi langema ESMi käikuminekul 1,3 miljardile. Kuid see pole veel kõik: uue kriisi korral võivad riigid tulemüüri tugevdada, seega võib kasvada ka Eesti garantii.
Euroala rahandusministrid said kokkuleppe sõlmimise järel maailmale teatada, et on tugevdanud tulemüüri ühe triljonini – täpsemalt öeldes triljoni dollarini ehk 800 miljardi euroni.
Võrdluseks: varem oli kokku lepitud, et ESMi (Euroopa stabiilsusmehhanism, mille loomise eeskujuks on Rahvusvaheline Valuutafond, IMF) laenuvõime on kõige enam 500 miljardit. Stabiilsusmehhanism omakorda pidi tegutsemise alustamise järel neelama Euroopa Stabiilsusfondi (EFSF) koos viimase antud laenudega.
«Kokkulepe oli sama, mida prognoosisin enne kohtumist: ESMi 500 miljardile lisanduvad EFSFi juba võetud kohustused,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi. «Kui lisada EFSMi ja Kreeka esimese laenuprogrammi osa, võib soovija rääkida 800 miljardi euro suurusest tulemüürist. Kui uhkem tundub triljon, siis kasutatagu dollari märki.»
Sissemaksed kiirenevad
Enne reedest kohtumist spekuleeriti ka veel mahukamate tulemüürivariantidega. Ligi ütles, et Eesti poleks suurema mahuga nõus olnud.
«Keegi ei soovi panustada võimalikult palju ja meie poolt oleks olnud vastuseis veel suuremale mahule,» kinnitas Ligi. «Sest tegelikud lahendused ei ole müüris, vaid müüri sees – liikmeriikide reformides ja eelarvepingutustes. Nende üle on ka tihe järelevalve.»
EFSF võib tuleva aasta keskpaigani osaleda uute abiprogrammide rahastamises. Seda põhjusel, et varem ei saavuta ESM oma täit tulejõudu ehk laenuvõimet, mis sõltub sissemakstud kapitalist.
Pärast tuleva aasta keskpaika jääb Eesti garantiiks lisaks ESMile alaliselt lubatu ka EFSFis kasutatud laenumahud, mis maksti välja pärast Eesti liitumist fondiga (187 miljardit eurot Portugalile, Iirimaale ja Kreekale).
Ministrite kokkulepe kiirendab ESMi sissemakseid kaks korda. Kui seni pidid kapitali tegelikult sissemakstavad summad laekuma viie, siis nüüd kahe ja poole aastaga.