/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/12/15882101t1hedc1.jpg)
Venemaa on peale Ukrainas alustatud täiemahulist sõda suunanud riigi majanduse üha rohkem sõjatööstusele, mille osakaal on taas nõukogude aja tasemel. See on toonud ajutist edu, kuid pikas vaates pole selline majandusmudel jätkusuutlik, kirjutab Briti rahvusringhäälingu BBC majandustoimetaja Faisal Islam.
2022. aasta märtsis, paar nädalat pärast Ukraina sõja algust hakkas rubla väärtus langema. See tekitas Venemaal sularahaautomaatide juurde järjekorrad. Samal ajal võeti Vene oligarhidelt läänes ära jahid, jalgpallimeeskonnad, häärberid ja isegi krediitkaardid. Lisaks arestiti ja külmutati 300 miljardi dollari eest Vene välisvarasid. Venemaa kukkus majanduslangusse. Maailmapanga andmetel oli riigi majanduslangus 2022. aastal 2,1 protsenti.
Sellest on möödas peaaegu kaks aastat ning nüüd on olukord muutunud. Venemaa president Vladimir Putin kuulutas eelmisel nädalal pikas intervjuus rõõmsal toonil, et Vene majandus kasvas Euroopas kõige kiiremini.
Rahvusvaheline valuutafond (IMF) tõstis Vene majanduse tänavuse aasta kasvuprognoosi 1,1 protsendilt 2,6 protsendile. IMFi andmete põhjal kasvas Venemaa majandus eelmisel aastal kiiremini kui kogu G7 (maailma suurimate töötusriikide ühendus) oma.
Tagasi õitsvasse nõukogude aega
Venemaa on muutnud oma majanduse struktuuri ja pannud suure rõhu sõjamajandusele. Sõja- ja julgeolekukulutused moodustavad nüüd ligi 40 protsenti riigieelarvest. Nii suur oli see osakaal viimati nõukogude ajal. Venemaa ajab aktiivselt äri Hiina ja Indiaga, kes ostavad temalt suures koguses naftat ja töötlevad seda kütuseks. Nõudlus nafta järgi on maailmas endiselt suur.
Lääneriikide juhid väidavad, et see mudel on keskpikas perspektiivis jätkusuutmatu. Kuid küsimus on, kui kaua see vastu peab. Üks põhjus, miks selline majandusmudel ei tööta, on see, et sõjatööstus eksporti ei toeta. Relvad ja laskemoon lähevad käiku vallutussõja käigus ning neid ei müüda välismaale.
Lääne strateegia on mitte piirata otseselt Venemaa majandust, vaid piirata nende ligipääsu tehnoloogiale, tõsta Vene riigi kulusid, piirata tulusid ja muuta seega sõjaline konflikt Ukrainas pika aja jooksul jätkusuutmatuks.
Kuid veel sellel aastal see strateegia ei tööta ja Vene valitsus soovib, et aasta lõpuks tuleks USAs võimule uus venesõbralikum president, kes võib nende hinnangul olukorda muuta.
Putin ütles teda hiljuti intervjueerinud USA ajakirjanikule Tucker Carlsonile, et ta sai eelmise presidendi Donald Trupiga inimlikult hästi läbi. Praeguse presidendi Joe Bideni kohta lausus ta, et pole temaga peale Ukraina sõja algust suhelnud ning praegu pole neil millestki rääkida.