Kinnisvara nõustajad: tardunud sektor on aeg tarkadeks tehinguteks

Tunnetuslikult on kahe aasta taguste uusarenduste puhul toimunud10–15 protsendiline hinnalangus, kuid tehingute üldstatistikas see samal määral ei kajastu, sest tehingud kajastuvad statistikas viitega. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti ehitus- ja kinnisvarasektor on viimastel aastatel teinud läbi suuri hüppeid ja raputusi ning jõudnud tardumiseni, mis on aga ajalooliselt pakkunud väljakutsete kõrval ka uusi võimalusi, kirjutavad advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid ning ehitus ja kinnisvara valdkonna juhid Ramon Rask ning Marina Lapidus.

Kõige eredamalt kasvuettevõtete ja fintech-sektoris ilmnenud kriisitendentsid jätsid oma selge jälje ka kinnisvara- ja ehitusvaldkonda. Viimased aastad on olnud teekond koroonapandeemia täielikust seisakust kuni 2022. aasta ülekuumenemise piiril energeetikakriisi. Senised odavad sisendid pöörati nii rekordkõrgustes elektrihinna kui ka euribori tõusuga mõne hetkega pea peale.

Statistikaameti andmetel vähenes eelmise aasta kolmanda kvartali ehitusmaht võrreldes sama ajaga aasta varem seitse protsenti ning jahtumise tendents jätkus ka viimases kvartalis. Kinnisvara makronäitajad, mis aastatel 2020 kuni 2022 liikusid püstloodis, tardusid samuti 2023. aastal täielikult. Kinnisvaratehingute koguväärtus langes eelmise aasta kolmandas kvartalis võrreldes sama ajaga aasta tagasi 17 protsenti. Paljude arendajate ja ehitajate hinnangul jätkub sama trend ka alanud aastal.