Juukselõikus 10 eurolt 15 eurole – menüükulu ehk järsu hinnahüppe anatoomia

Meelis ootas oma juukselõikust meestehoius. Foto: Liis Treimann

Jaanuar üllatas väga suure tarbijahindade tõusuga – võrreldes detsembriga kasvasid hinnad 1,4 protsendi võrra. Kuigi osalt olid hindade kallinemise taga maksutõusud (käibemaks ja aktsiis), tõstsid mõned kauplejad ja teenuseosutajad hindasid märkimisväärselt enam. Selle nähtuse nimi on menüükulu ehk hindu muudetakse harva, korraga palju ja arvestatakse juba toimunud kulusid ning tegutsetakse ettevaatavalt, kirjutas põhjalikuma sissevaate järel inflatsiooninumbrisse Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Värske statistika raames jagas üks tuttav minuga head ja elulist näidet, mis hinnamuutust ilmestab – varem, sh veel kuu aja eest, 10 eurot maksnud lapse juukselõikuse hind oli nüüd veebruari alguses 15 eurot ehk teenus kallines 50 protsenti.

Sellise hinnatõusu näite puhul on tegemist keinsistlikust majanduskäsitlusest tuttava terminiga menüükulud. Selle termini alge pärineb restoranimaailmast, kus reeglina ei muudeta menüüs olevate toitude-jookide hindasid jooksvalt kulude muutuste tagajärjel ükshaaval ja sendikaupa, vaid võetakse korraga ette kogu menüü ning pannakse kõikidele toodetele uued hinnad. Sealjuures tõstetakse sageli hindu varuga, et end mõneks ajaks tulevikus oodatavate sisendhindade ja -kulude tõusu vastu kindlustada ilma, et peaks uut menüüd trükkima.