Uueks energeetika asekantsleriks valiti Bolti keskkonnajuht (3)

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga. Foto: Kliimaministeerium

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantslerina alustab 28. märtsist tööd Jaanus Uiga, kes juhtis aastatel 2019–2022 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonda. Tänase energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari teenistusaeg lõppeb 10. märtsil.

«Konkurss näitas, et kliimaministeerium pakub huvi ja väljakutseid paljudele valdkonna tippudele Eestist ning isegi väljaspoolt,» sõnas kliimaminister Kristen Michal. «Hea meel on tervitada kliimaministeeriumi uue asekantslerina Jaanus Uigat, kel on olemas nii värske kogemus konkurentsitihedas erasektoris kui ka teadmised ja oskused energeetikavaldkonnas.»

Uiga on varem töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonnas nii eksperdi kui osakonnajuhatajana. Enne asekantsleriks saamist töötas Uiga Bolti keskkonnajuhina.

«Väärtustan kõrgelt väljakutseid valdkonnast, mida pean nii erialaselt kui ka isiklikult südamelähedaseks – energeetika ja keskkond,» ütles Jaanus Uiga. «Minu prioriteet on koos meeskonnaga tagada Eesti energiamajanduse eesmärkide täitmine ning ministeeriumis seni hästi üles ehitatud valdkond järgmise viie aastaga uuele tasemele viia.»

Uiga on omandanud Eesti Maaülikoolis magistrikraadi energiakasutuse erialal ja EBSis magistrikraadi rahvusvahelises ärijuhtimises.

Tatar, kes asus asekantsleri ametisse 2019. aasta märtsis, otsustas uueks ametiajaks mitte kandideerida.

«Timo Tatar jätab endast maha väga suured kingad, energeetika on Eestis olnud arengus ja aruteludes kuum teema. Muutused puhtama ja soodsama ning idanaabri mängudest hoolimata kindlalt tagatud energiavarustuse poole on tema juhitud ning seda hinnatakse,» lausus minister Michal.

«Uue asekantsleri ja asjatundliku energeetikameeskonna ülesanne saab olema viia ellu eesmärk katta Eesti energiatarbimine taastuvate allikatega, teha targad valikud ühenduste arendamises ning leida tasakaal salvestuse, juhitavate võimsuste ja tuumaenergiavalikutes. Sellele lisandub oluline julgeolekuplaan – Baltimaade desünkroniseerimine Venemaa sagedusalast ja Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumine 2025. aasta kevadel. Töö- ja hinnangutepuudust selles töös ei tule, seega soovin edu ja rahulikku meelt,» lisas Michal.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles