Kinnisvaratehingute koguväärtus kukkus mullu kõvasti

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg? Foto: Shutterstock

Järjekordsetest kriisidest räsitud aasta viis Eesti kinnisvaraturu tehingute arvu ja koguväärtuse mullu langusse – tehingute koguväärtus vähenes võrreldes 2022. aastaga 17 protsendi võrra, olles ligi 5 miljardit eurot, selgub maa-ameti kinnisvaraturu aastaülevaatest.

Eesti kinnisvaraturul tehti 2023. aastal 51 107 võõrandamistehingut, millest 40 584 olid ostu-müügitehingud. 2022. aastaga võrreldes vähenes tehingute arv 29 protsenti, sealhulgas ostu-müügitehingute arv 16 protsenti.

Vähenenud nõudlus mõjutas ka kinnisvaraturul kaasatud kapitali kogumahtu, kuid hinnatasemed vähenenud nõudluse tõttu veel oluliselt ei langenud. Tehingute koguväärtus vähenes võrreldes 2022. aastaga 17 protsendi võrra.

2023. aastal toimus 55,1 protsenti tehinguid korteriomanditega ning kinnisasjade osakaal koguarvust vähenes 44,4 protsendi võrra. Seejuures oli hoonestusõiguste osakaal väga väike, vaid 0,4 protsenti. Nii korteriomandite kui ka kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv vähenes aastaga vastavalt 16 ja 17 protsenti. Korteriomanditega tehtud tehingute koguväärtus vähenes aastaga 0,31 miljardit eurot. Kinnisasjadega tehtud tehingute koguväärtus langes aastaga 0,52 miljardit eurot ning langusesse panustasid enim elamumaa sihtotstarbega kinnisasjad.

2023. aasta kinnisvaratehingute jaotus maakonniti. Foto: Maa-amet

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid maakonniti suurelt. Kui madalaimate mediaanhindadega olid Ida-Viru ja Jõgeva maakond, vastavalt 9000 ja 10 000 eurot, siis kõrgeima mediaanhinnaga oli Harju maakond, kus mediaanhinnaks oli 100 000 eurot.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 6500 eurot, mis on umbes neljandiku võrra suurem kui aasta varem. Kõrgeim haritava maa hinnatase oli 2023. aastal Jõgeva ja Põlva maakonnas. Kasvava metsaga metsamaade mediaanhinnaks terves Eestis oli ligi 7139 eurot hektari kohta.

Korteriomandite ehk eluruumide ostu-müügitehingute arv vähenes aastaga 16 protsenti, seejuures koguväärtus vähenes 9 protsenti. 47,7 protsenti korteriomanditega tehtud tehingutest tehti Harju maakonnas ning korterite mediaanhinnad erinevad Eesti maakondades märgatavalt. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas, ligi 2800 eurot ruutmeetri kohta, ning madalaim Valga ja Ida-Viru maakonnas, kus on mediaanhind umbes 330 eurot ruutmeetri kohta.

Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaates on toodud kõikide suuremate asulate hinnatasemed, kus toimus vähemalt viis tehingut.