Müsteerium: kuhu kadus natside poolt Peterburis pihta pandud hinnaline merevaigutuba?

Autokroom ehk algupärane kolmevärviline foto esialgsest merevaigutoast, mis on üles võetud 1917. aastal. Foto: Andrey Zeest/Wikipedia

Hindamatu väärtusega Peterburi merevaigutuba kadus teise maailmasõja käigus kui vits vette. See oli kulla ja peeglitega kaunistatud Peterburi kroonijuveel, mille saatus on siiani müsteeriumiks. Aardekütid on seda müsteeriumi aastate jooksul püüdnud lahti harutada, kuid tulutult.

Merevaigutuba ehitati algselt 18. sajandil Peterburi läheduses Tsarskoje Selos asuvas Katariina lossis. Keeruliste merevaigust nikerdiste, kulla ja peeglitega kaunistatud toa paneele peetakse barokkstiili meistriteoseks. Enam kui 55 ruutmeetri suurune tuba valmis kullast ja poolest miljonist kõrge kvaliteediga merevaigu tükikesest.

See oli Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm I kingitus tsaar Peeter Suurele, mille eesmärk oli sümboliseerida kahe riigi vahelist tugevat diplomaatilist sidet.

Teise maailmasõja ajal sattus väärtuslik aare Peterburi eeslinna tungingud saksa vägede küüsi. Kohalikud asjatundjad püüdsid teost küll kinni katta ja ära peita, aga tulutult. Saksa sõdurid avastasid 27 kasti pakitud aarde ning toimetasid selle Köningsbergi kuningalossi (tänapäeva Kaliningradi). Graveeringute ja nikerdistega paneelid pandi välja lossi rüütlisaalis.

Vanade jooniste ja fotode järgi taastatud merevaigutuba Katariina lossis Peterburi lähistel.

Alexandra Lande/Shutterstock

1945. aasta kevadeks olid punaväed aga Köningsbergi alla jõudnud ning tungisid lossile peale. Pärast seda kadus merevaigutuba jäljetult. On tõenäoline ka variant, et sakslased jõudsid kunstiteose kokku pakkida ning salajasse peidupaika toimetada. Ajaloolased on arutlenud ka selle üle, et hiiglaslikud paneelid võisid lossi pommitamisel viga saada või sootuks hävineda.

2004. aastal ilmunud teoses „Merevaigutuba: avalikustamata lugu 20. sajandi suurimast pettusest“ spekuleerivad autorid Adrian Levy ja Cathy Scott-Clark, et saksa väed ei toimetanudki paneele Köningsbergi lossist minema ning sinna sattunud punaarmee üksused põletasid kunstiteose lihtsalt maha. Levy ja Scott-Clarki väitel varjasid vene võimud sihilikult aarde tegelikku saatust.

Katariina loss Tsarskoje Selos Peterburis, kus asub ka rekonstrueeritud merevaigutuba.

Shutterstock

Aegade jooksul on kunstiteose saatuse kohta levinud mitmeid kuulujutte, aga ühtegi neist pole suudetud tõestada.

Aardekütid on väitnud, et on leidnud jälgi merevaigutoast. Näiteks on arvatud, et paneelid koos mööbli ja ornamentidega võivad olla peidus Saksamaal Dresdeni külje all asuvas teise maailmasõja aegses punkris. Teiseks võimaluseks on pakutud, et see on Saksamaa ja Tšehhi piiril asuvas 20 meetri sügavuses koopas. Levinud on ka väited, nagu oleks väärtuslik last merepõhjas – see olevat olnud Poola ranniku lähedal uppunud sõjalaeva Karlsruhe pardal.

Välistatud pole ka variant, et tuba on üldse hävinud. Siiski on tähelepanuväärne, et 1997. aastal ilmusid Bremenis ja Berliinis välja kaks merevaigutoa paneeli, mida püüti müüa. See tähendab, et vähemalt osaliselt on see hindamatu aare siiski oma algupärasel kujul säilinud ja kuskil on keegi, kes teab selle saatuse kohta rohkem.

Merevaigutoa rekonstruktsioon avati Tsarskoje Selos 2003. aastal. Selle valmimiseks kulus 24 aastat ning kuus tonni parimat Kaliningradi merevaiku.

Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!