/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/02/08/15874393t1hc7ac.jpg)
Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikokku eelnõu, mis võimaldab inimesel jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või tegeleda kergemate tööülesannetega ning saada selle eest tasu.
Riigikokku saadetud eelnõu kohaselt on võimalik alates haiguslehe 61. päevast jätkata töötamist, kusjuures tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Seda eeldusel, et tööandja ise maksab vähemalt poole senisest töötasust. Kokku aitab see taastada inimese haigeks jäämise eelse sissetuleku.
Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid nagu tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tööks vajalikud abivahendid. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 pikemalt kui 60 päeva haiguslehel olevat töötajat. Nendest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks Töötukassa toetavaid teenuseid.
Sikkut: pikaajalise haigusega ei pea jääma tööturult eemale
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on eelnõu põhieesmärgiks vältida raskemalt haigestunud inimeste püsiva töövõimetuse tekkimist ja tööturult kõrvale jäämist. «Töötamine võib teatud juhtudel olla osa tervenemisest. Pikaajalisest haigusest taastumine võib olla kiirem, kui pakkuda töötajale terviseseisundile sobivat tööd, kohandada töökohta või pakkuda lühemat tööpäeva. Rõhutan, et tegemist on vabatahtliku süsteemiga: see toimub raviarsti heakskiidul, vajadusel töötervishoiuarsti toel, patsient peab endas jõudu leidma ning see kõik peab sobima ka tööandjale,» ütles Sikkut.
Sama seadusmuudatuse raames laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu. Praegu on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida ta maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest.
Lisaks saavad lapsevanemad õiguse hooldushüvitisele kuni 60 kalendripäeva olenemata lapse diagnoosist. Seni kehtis see vaid vähihaigete laste põetamisel.
Täiendav ravimihüvitis muudetakse täiendavaks ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitiseks. Ravimite ja meditsiiniseadmete kulud patsiendi omaosaluse arvestuses liidetakse ja täiendavat hüvitist hakatakse arvestama automaatselt sarnaselt senisele süsteemile, st kui inimese omaosaluse summa ületab kokku 100 eurost aastast alammäära. Tegemist on sihitatud hüvitisega, et parandada ravisoostumust ja toetada patsiente, kellel on suured ravimi- ja meditsiiniseadmekulud.
Eelduslikult võib seaduseelnõu jõustuda 15. aprillist.