Võrklaev lükkab suurfirmadele maksu rakendamise kuus aastat edasi

Mart Võrklaev Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, millega Eesti ei kohalda miinimummaksu Euroopa Liidu (EL) vastava direktiivi alusel enne aastat 2030. Seni kehtib maksu kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtetele teabe edastamise kohustus.

Aastast 2024 hakkas ELis ja mõnes kolmandas riigis kehtima miinimumtulumaks suurkontsernidele, mille käive ulatub aastas üle 750 miljoni euro. Riigid, kus on vähem kui 12 suurkontserni emaühingut, saavad kasutada erandit, mille kohaselt ei pea miinimummaksu esimese kuue aasta jooksul kohaldama.

«See erand on lisatud maksudirektiivi Eesti soovil. Seda võimalust me ka kasutame, et lükata keerulise ja kuluka süsteemi loomine edasi nii kaua kui võimalik. Sellega vähendame nii maksuameti kui ettevõtjate halduskoormust,» sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Miks maks edasi lükatakse?

«Edasilükkamine võimaldab meil ka ära oodata, kuni kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Praegu on nende ülevõtmine teistes riikides juba hulga küsimusi tekitanud ja OECD on koostamas vastavaid suuniseid. Seni on olemas suur risk, et uusi reegleid tuleb peatselt muuta,» selgitas maksupoliitika osakonna nõunik Inga Klauson.

Miinimummaksu direktiivi peamine nõue on, et suurkontsernide efektiivne maksumäär peab olema vähemalt 15 protsenti igas riigis, kus nad tegutsevad.

Eesti erand kontserni ettevõtteid teistes riikides tekkivast miinimummaksu kohustusest ei vabasta. Küll vähendab see nii ettevõtete kui ka maksuhalduri halduskoormust Eestis. Kui Eesti ettevõtetel tekib teistes riikides miinimummaksukohustus, on miinimummaksu reeglites veel üks Eesti soovil lisatud erand, mis võimaldab miinimummaksukohustuse tasumise nelja aasta võrra edasi lükata. See erand võimaldab mingil määral säilitada Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi atraktiivsust.

Eesti ettevõtete maksusüsteemi üks eelis on tulumaksu kohustuse edasilükkamine kuni kasumi jaotamiseni. Sellega soodustame investeerimist ja innovatsiooni ning saame meelitada siia uusi välisinvesteeringuid – ettevõtted saavad keskenduda kasvule ja ei pea muretsema tulumaksu tasumise pärast,» sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Eelnõu järgi peab suurkontsernide Eesti peakorter määrama konkreetse teise riigi tütarettevõtte, kes esitab kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni. Sellele tütarettevõttele peavad kõik teised kontserni üksused esitama ka deklaratsiooni täitmise jaoks vajaliku teabe.

Miinimummaksu deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30.juuni 2026, seega peavad Eestis asuvad üksused täitma teabe edastamise kohustuse esimest korda alles aastal 2026.

Lisaks võetakse seadusega Eesti õigusesse üle ELi raamatupidamise direktiivi muudatused. See paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet. Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot.

Neid andmeid esitavad Eesti vastavad äriühingud juba praegu maksu- ja tolliametile. Seaduse jõustudes hakkab maksuamet neid andmeid avaldama oma kodulehel ning ettevõtetele täiendavat aruandluskoormust ei lisandu.