/nginx/o/2024/02/07/15872344t1h3e99.jpg)
Autode hodomeetri tagasikerimine on kasutatud sõidukite turul levinud tava ning see lööb rahaliselt nii ostjaid kui ka riiki. Autoandmetega tegelev ettevõte carVertical viis läbi uuringu 22 Euroopa riigis ja Ameerika Ühendriikides, et selgitada välja, kuidas suhtuvad kohalikud valitsused läbisõidupettustesse ja milliseid õigusakte on selle vältimiseks kehtestatud.
Suhtumine läbisõidupettustesse on eri riikides väga erinev: alates seaduste puudumisest kuni 300 000-eurose maksimaalse rahatrahvini Prantsusmaal ning kuni kaheksa-aastase vanglakaristuseni Horvaatias.
Eestis on läbisõidu tagasikerimine väga levinud. Meil ei ole eraldi seadust, mis käsitleks hodomeetri kerimisega seotud pettusi, kuid karistusseadustik näeb ette karistuse selliste pettuste korral, mis hõlmavad näiteks ostja eksitamist. Pettuses süüdi tunnistatud isikut võib oodata trahv või kuni kolmeaastane vangistus.
Näiteks Lätis on läbisõidumõõdiku manipuleerimise eest trahv eraisikule vaid 100 eurot ja juriidilisele isikule 1000 eurot. Leedus karistatakse sõiduki läbisõidu võltsimise eest rahatrahvi või kuni kaheaastase vangistusega.
CarVerticali kontrollitud autodest oli tagasikeritud läbisõiduga Eestis 7,8 protsenti, Leedus 8,3 ja Lätis 12,9 protsenti, mis viitab sellele, et praegune seadusandlus ei heiduta kurjategijaid.
«Õigusloome seisukohalt on äärmiselt oluline seda valdkonda reguleerida. Eduka pretsedendi korral väheneks suure tõenäosusega pettuste hulk, mis on kasutatud autode turu jaoks väga oluline. Üks pretsedent on just see, mida iga riik vajab kasutatud autode turul läbipaistvuse loomiseks,» sõnas carVerticali kommunikatsioonijuht ja autoekspert Matas Buzelis.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)