Leedu sai kallimalt laenu kui Eesti

Raha. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm / Sakala

SEB kapitaliturgude maakleri Erik Lauri sõnul kujunes Leedu võlakirjaemissioon Eesti hiljutisest emissioonist kulukamaks, sealjuures mängis Eesti kasuks ajastus ja parem riskihinnang.

«Täna [teisip. – toim] toimus Leedu riiklik võlakirja emisioon, mille eesmärk oli kaasata investoritelt 1–1,5 miljardit eurot. Kuu aega tagasi korraldas sarnase emissiooni Eesti, mille käigus emiteeriti võlakirju üks miljard nominaalis, kuigi nõudlust oli üle 7,5 korra rohkem. Leedu paberite järele oli tungi üle 4,1 miljardi ning investorile jagati sellest 1,5 miljardit,» avas Laur pressiteates.

Ta tõi välja, et emitentide poolt saadud juhiste kohaselt oleks Leedu kümneaastase võlakirja intressimäär võinud jääda MS (mid-swap) + 100 baaspunkti tasemele, mille kohaselt oleks hetkehindade juures tulnud oodatav tootlus 3,72 protsenti. «Teadupärast ennustati Eesti võlakirjale algselt MS + 85 baaspunkti taset, mille juures oleks tootluseks kujunenud 3,5 protsenti. Suure ülesmärkimise tulemusel emiteeriti väärtpaber märksa madalama 3,35 protsendi tasemel ning hetkehindade pealt pakub võlakiri tootlust 3,4 protsenti,» märkis Laur.

Leedu võlakirja kulukus kujunes samuti madalamaks, kui emitendid olid arvanud. «Suure nõudluse tõttu kahandati tulusust MS + 90 baaspunkti tasemele, mis tähendas, et võlakiri emiteeriti ligikaudu 3,62-protsendise tootluse tasemel,» lisas ta.

Sarnaselt Eestile, kujunes ka Leedu poolt korraldatud emisioon edukaks, kujunenud tootluse erinevuseks võib Lauri hinnangul aga pidada väikest riskitaseme erinevust võrreldes Eesti võlakirjaga. «Kui meie kümne aastasel paberil on S&P rating AA-, siis Leedu noteeringul on selleks ühe koha võrra madalam A+,» täpsustas ta.

Samuti mängis Lauri sõnul olulist rolli ajastus – Eesti võlakiri emiteeriti 10. jaanuaril ning siis kauples Saksamaa kümne aastane riigivõlakiri 2,234 protsendi tasemel. Tänaseks on aga Saksamaa paberi hind langenud, mille tulemusel on tasuvus tõusnud ning püsib hetkel 2,337 protsendi ümbruses.

Kui Eestil on kolm rahvusvahelisel turul kauplevat riigi võlakirja, siis Leedul on neid nüüdseks 15. Kokku oli suurimal Balti riigil enne tänast 31 aktiivset valitsuse võlakirja, Eestil aga 7.