Energeetik: Eesti võiks aktiivsemalt kasutada lund

Tänavatelt minema veetud lumi. Foto: Urmas Luik

Projekti Enerhack juht Igor Krupenski arvab, et praegustes tingimustes võiks Eesti mõelda lume kui taastuvenergia ressursi kasutamisele.

«Kuigi lund peetakse sageli ajutiseks ja ebamugavaks, on see tegelikult väärtuslik ressurss – talvehooajal lund kogutakse ja säilitatakse ning seejärel suvel kasutatakse seda vedelike jahutamiseks, mis omakorda võivad leida kasutust hoonete konditsioneerimis- ja jahutussüsteemides,» selgitas Krupenski pressiteates.

Ta tõi näiteks, et Jaapanis, kus lumesadu on tavaline nähtus, on lund ja jääd pikka aega kasutatud õhu jahutamiseks ja konditsioneerimiseks. Ajaloolised meetodid eeldavad köögiviljade ja toiduainete säilitamist jahedates ruumides, kus lumi ja jää toimivad looduslike külmikutena. Nendes süsteemides tagab lumi madala temperatuuri ja kõrge õhuniiskuse toiduainete värskuse säilitamiseks.

Jaapanis lund hoiustatakse

Kaasaegsed uuringud Jaapanis näitavad tema sõnul ka lume potentsiaali hooajalise külma hoidmiseks. Hokkaido lennujaamas on kasutusele võetud suuremahulised lumehoidlad. Selle projekti raames on püstitatud hiiglaslikud lumehoidlad, mis on kaetud isolatsioonimaterjalidega. Talvel kogutakse ja hoitakse nendes lund ning suvel kasutatakse lumest saadavat vett hoonete ja seadmete jahutamiseks.

Krupenski märkis, et ka Oslos asuv lennujaam on välja töötanud innovaatilise lumehoiussüsteemi. Talvel koguneb lennuväljale lumi, mida jaotatakse puhtaks ja mustaks. Viimane sisaldab lennuradadel lumekoristustest saadud kemikaale. Määrdunud lund töödeldakse munitsipaaljaamas ning puhast lund hoitakse suures mahutis, mis on kaetud puiduhakkega, mis toimib soojusisolatsiooni materjalina. Lumest saadav külm vesi transporditakse torustiku kaudu lennujaama terminali, kus seda kasutatakse hoone jahutamiseks kuumal ajal. See on korduv protsess ja lumest saadav energia muundatakse siseruumide jahutamiseks.

Teaduslike uuringute kohaselt võib lumi olla ka potentsiaalne toode, mille hinnaks võiks olla kuni 25 eurot tonni kohta.

«Tänu edukatele projektidele Jaapanis ja Norras on ka alustatud Eestis uuringud lume kasutamise osas energia salvestussüsteemides. Jaanuaris kaitsti Tallinna Tehnikaülikooli Energeetika Instituudis magistritööd, mis uuris lumehoidlate tehnoloogia rakendamise võimalusi meie riigis,» tõi energeetik välja.

Lumi on loodussõbralik jahutusallikas

Lume kasutamisel energia salvestamiseks on Krupenski vaates mitmeid eeliseid. See on tema sõnul keskkonnasõbralik lahendus, sest lumi on taastuv ja keskkonnasõbralik jahutusallikas, mis ei tekita kasvuhoonegaaside heitmeid. Samuti on lumel kõrge soojusmahtuvus, muutes selle efektiivseks külma salvestamiseks. Lisaks on külma kliimaga riikides talvel lumi alati saadaval ja suvel saab seda kasutada jahutamiseks.

Samas on lumel kasutamisel energeetikas ka väljakutseid. Esiteks on lume ladustamiseks on vaja teatud infrastruktuuri, sealhulgas spetsiaalseid hoidlaid ja transpordisüsteeme. Teiseks on vaja arendada juhtimissüsteeme, mis võimaldavad lume efektiivset kasutust ja takistavad selle soovimatut sulamist. Ja kolmandaks võtavad lumehoidlad palju ruumi, mis võib mõnes piirkonnas olla piiravaks teguriks.